Muinsuskaitse ei nõustu Pirita kloostri varemete kontserdipaigaks muutmiseks pakutud presentkatusega, mis läheb vastuollu nende seatud eritingimustega ning võib ka kloostrivaremetele ohtlik olla.

Nii muinsuskaitseamet kui Tallinna kultuuriväärtuste amet pidid tunnistama, et konkurss kloostrile katuse saamiseks on liiva jooksnud, sest ka ainsal sobival pakkumisel on mitu nõrka külge. Siiski otsustati parima variandiga edasi minna, muutes selle kloostri jaoks sobivaks.

Linn otsustas korraldada hanke kloostrile katuse muretsemiseks südasuvel, kui Pirita kloostris Birgitta festivali korraldanud Tallinna Filharmoonia pöördus linna poole sooviga parandada sealseid võimalusi kontsertide korraldamiseks. Siiamaani on kõik kloostrivaremetes peetud kontserdid ilma meelevallas.

Esialgse idee kohaselt kaetaks varemete siseõu spetsiaalse riidest kattega, mis toetub müüride külge kinnitatud metalltrossidele. Kloostri sisemusse toodaks aga kontsertide jaoks lava ja tribüün.

Tallinna kultuuriväärtuste ameti juhataja Külli Holsting ütles, et linn kuulutas välja suunatud pakkumisega riigihanke neljale firmale, et leida nii kontserdikorraldajatele kui muinsuskaitsjatele sobiv katusevariant. Pakkumise tegi vaid kaks firmat ning üks pakkumistest ei sobinud üldse.

Ainsa arvestatava pakkumise tegi Soome arhitektuuribüroo Holvi, mille kavand näeb ette, et present katab kogu kloostrikiriku vareme sisemuse ühtlase tekina, mis kinnitatakse trossidega nii kloostri külgseinte kui ka otsaviilu külge. See osutus aga projekti nõrgimaks kohaks.

Muinsuskaitseameti peadirektor Agne Trummal ütles, et trossi kinnitamine kloostri otsaviilu külge pole kooskõlas muinsuskaitse antud eritingimustega ja võib vanadele müüridele ohtlikuks muutuda.

Teine asi, millega muinsuskaitse kindlasti ei lepi, on see, et firma tahab pealtvaatajate istmeid sakraalhoone altari kohale panna. «Altariosa peaks jääma puutumata,» lausus Trummal.

Postimees

Märkmed: