Toimetanud Eduard Vääri; koostanud Silvi Väljal ja Lembit Eelmäe; kaas, kunstiline kujundus ja illustratsioonid Silvi Väljal; küljendus Hermo Sakk; 144 lehekülge, ilmunud Eestis 2004.
Toimetaja oma eessõnas, mis on ka ainuke kirjakeeles artikkel selles rikkalikult illustreeritud raamatus, ütleb, et Mulgi keelen ja meelen tahab olla mulgi murdekeele lugemik ning samaaegselt täita ka aabitsa ülesandeid. Tõenäoliselt täidab raamat mõlemat otstarvet suurepäraselt. Juba hästi valitud värvitrükis pildimaterjal peaks paeluma nii noore kui vanema lugeja tähelepanu, rääkimata murdetekstist, mida oskab õiglaselt hinnata ainult selle tundja.
Raskendavaks asjaoluks lugemisel on toimetaja ütelusel mõningad murdelised erinevused viies Mulgimaa kihelkonnas: Helmes, Karksis, Hallistes, Paistus ja Tarvastus. Raamat sisaldab aga murdepalu kõikide kihelkondade murrakutest.
Lugemik algab Helme kihelkonnaga. Loomulikult on siin esilehel tihti tsiteeritud Hendrik Adamsoni luuletus Mulgimaale, millel unustamatud sõnad: Om maid maailman tuhandit ja rahvit mitmit miljunit — üitsainus Mulgimaa. Järgnevad Karksi, Halliste, Paistu ja Tarvastu. Igas peatükis on lugemispalu ja luuletusi paljudelt autoritelt. Peatükid lõpevad sõnaseletustega. Lisadena on toodud rahvaütlemisi, vanasõnu ja mõistatusi. Raamatu tagumise kaane siseküljele on paigutatud Mulgimaa kihelkondade kaart.
Võibolla oleks kohane lõpetada käesolev kirjutis Mulkide Seltsi vanema Kaupo Ilmeti sõnadega raamatu esilehel: „Sii lugemik (aabits) om mõteldu nii noorele kui vanale mulgi suu esindejele kui ka eesti murdekeele austejele ja uurjele. Mulgi keelen ja meelen on tõesti väärikas eeskuju murdekeele talletamiseks nii keeleteadlastele kui asjaarmastajaile.“
Mulgi keelen ja meelen
Kultuur
TRENDING
