Kõige enam tuli varjupaigataotlusi Afganistani, Venemaa, Somaalia, Iraagi ja Kosovo kodanikelt ning asüüli sooviti kõige enam saada Prantsusmaal, Saksamaal ja Suurbritannias.
Eestis taotlesid kõige enam asüüli afgaanid, keda oli taotlejate seas 10, neile järgnesid viie taotlusega grusiinid ja viiega ka Venemaa kodanikud. Viie inimese palve rahuldati ja anti neile põgenikustaatus. Lätis varjupaiga saamisest olid kõige enam huvitatud afgaanid (20), usbekid (10) ja süürlased (5).
Võrreldes liikmesriikide elanike arvu, oli kõige enam asüülitaotlejaid Maltas, kus miljoni elaniku kohta esitati 5800 taotlust, sellele järgnesid Küpros, Rootsi, Belgia ja Austria.
Mõnedes liikmesriikides esitasid suure osa taotlustest ühest riigist pärit inimesed - näiteks 60 protsenti Maltast varjupaika soovinutest olid somaallased, Leedus ja Poolas asüüli taotlenutest 54 protsenti tulid Venemaalt.
Asüülitaotlustest lükati kogu Euroopa Liidus 73 protsenti ehk 166 900 tagasi, 12 protsenti said põgenikustaatuse, 11 protsendile anti subsidiaarse kaitse seisund ning 4 protsendile tagati õigus humanitaarsetel põhjustel riiki jääda.
Karin Koppel