Kanada press edastab järjest ärevamaid uudiseid nn seagripi ehk täpsemalt H1N1 influentsa leviku kohta. Ennustatakse, et see tabab tänavu iga kolmandat kanadalast.
Vaktsineerida või mitte – selles on küsimus Tõve kohta on vasturääkivat infot – mõned teadlased kinnitavad, et tegemist on suhteliselt kerge gripivormiga. Statistika näitabki, et enamus H1N1 juhtumeid on olnud üsna kerge kuluga ja pole lõppenud surmaga. Samas juhitakse aga tähelepanu ka selle haiguse komplitseeritusele ja ettearvamatusele, mille tõestuseks on näiteks 13-aastase terve ja sportliku Mississauga nooruki Evan Frustaglio ootamatu surm sel nädalal.
Doktorid soovitavad tungivalt kanadalastele lasta end vaktsineerida, milleks on Torontos nüüd avatud vastavad kliinikud. Täpsemaid andmeid nende kohta leiate võrgulehelt
http://www.toronto.ca/health/c....
Kuid jätkuvalt on liikvel ka kuuldused H1N1vaktsiini kahjulikkusest või koguni ohtlikkusest. Muidugi ei hakata kedagi sunniviisiliselt vaktsineerima, mistõttu tuleb vastav otsus igal meist isiklikult langetada. Gripp võib olla eluohtlik väikelastele, rasedatele, vanuritele ja nõrgenenud immuunsüsteemiga inimestele, aga ka muidu tervetele noorematele inimestele.
Ajaleht The Globe and Mail teatas 28. oktoobril äsjasele küsitlusele toetudes, et 51% kanadalastest ei kavatse ennast H1N1 vastu vaktsineerida, kuid ennustas, et arvatavasti langeb see protsent haigus- ja surmajuhtumite arvu kasvades.
Lehe juhtkirjas koputatakse lugejate südametunnistusele otsekohese küsimusega: „Kuidas elaksite edasi, kui teie vaktsineerimata laps sureks seagripi tagajärjel?“ Kanada
Chief public health officer dr. David Butler-Jones kinnitab, et seda ei saa mingil juhul juhtuda vaktsineeritud lastega.
Kaitse ennast ja ole võimalikuks haiguseks valmis! Public Health Agency of Canada soovitab haiguse vältimiseks mitmeid meetmeid:
1. Pese sageli käsi sooja vee ja seebiga vähemalt 20 sekundit või kasuta alkoholi sisaldusega desinfitseerimisvahendit.
2. Ära puuduta oma nägu – eriti silmi, nina ja suud!
3. Köhides ja aevastades tuleks suu katta pigem varruka kui peopesaga.
4. Lase endale teha kaitsesüst.
5. Kui tunned end haigena, jää kindlasti koju.
6. Haiguspuhangu ajal tuleks vältida rahvarohkeid kogunemisi.
7. Täienda oma koduapteeki palaviku- ja valuvastaste ravimitega.
8. Hoia käepärast kõik vajalikud telefoninumbrid – perearsti, tervisenõustajate ja kliinikute omad. Nõuandeid võib saada ka telefonilt 1-800-O-Canada või võrgulehelt
www.fightflu.ca 9. Pea oma pereliikmete ja sõpradega nõu, kuidas haiguse korral üksteisele abiks olla.
Mida kujutab endast H1N1 gripp? H1N1 gripp on haigus, mida põhjustab eeskätt sigade seas leviv gripiviirus, sellest ka rahvapärane nimetus – seagripp. Uuemate uuringute põhjal pole see määratlus aga täpne, sest tegemist on ühe inimgripi-, ühe linnugripi- ja kahe seagripiviiruse kombineerumisel tekkinud täiesti uue viirustüübiga, mille vastu pole seda haigust mittepõdenutel immuunsust.
2009. a. oktoobri lõpu seisuga on maailmas haigestunud üle 500.000 inimese 74 riigis, ligi 6000 inimest on siiani gripi tagajärjel surnud.
H1N1 gripi põhilised haigustunnused on kõrge palavik, köha, nohu, pea- ja liigesevalu; võib esineda kõhulahtisust, iiveldust ja oksendamist. On täheldatud ka palavikuta kulgevat grippi.
Eriti rasketel juhtudel tekivad hingamisraskused, minestamine, nahavärvi muutus, valu rinnas, või langeb vererõhk erakordselt madalale.
Mineviku õppetunnid 28. okt. ajalehes
London Free Press (LFP) tõstab George Clark esile kaht tähtsat aspekti võitluses H1N1-ga, mida ta nimetab koguni relvadeks: kommunikatsiooni ja haridust. Ta tõmbab paralleele 6 aastat tagasi Kanadas möllanud SARSiga ja 1918.a. hispaania gripi epideemiaga.
Clark meenutab, et SARS tappis Torontos 2003. a. 44 inimest ja sellega seoses edastati avalikkusele 53 hügieenisoovitust, mis ilmselt hoidsid ära veelgi hullema.
Puudutades 1918. a. hispaania gripi epideemiat süüvib Clark ajalukku ja on sirvinud tollaseid LFP väljaandeid. Selgub, et algul ei pööranud leht hispaania gripi levikule kui vähetähtsale uudisele mingit tähelepanu. 2. okt. 1918 jõudis sellekohane artikkel aga juba LFP esiküljele, kui linnas oli haigestunud 10 inimest. Peatselt võtsid võimust jälle tähtsamad uudised I maailmasõja lahingutest ja kohalikust automobiilide võistlusest. Hispaania gripiga seonduv leidis taas koha esilehel siis, kui esimesed inimesed hakkasid selle tagajärjel surema ja 337 londonlast oli haigestunud. Siis avanesid ka kohalike linnaisade silmad ja võeti kasutusele sellised äärmuslikud abinõud nagu rongireisijate arvu piiramine, kohaliku raamatukogu ja kirikute sulgemine ning köhivate kodanike sunniviisiline koju toimetamine. Sellest hoolimata oli novembriks 1918 surnud Londonis 187 inimest hispaania gripi tagajärjel.
Need tähendusrikkad ajaloolised õppetunnid peaksid kõiki valvsaks tegema ja sundima meid H1N1 gripi ohtu väga tõsiselt võtma.
