Mure kiriku pärast on ületanud kirikumüürid Eesti Kirik

Eesti kirikud | 10 Sep 2010 | EWR

Liina Raudvassar

Lõppeva nädala tähtsamaid sündmusi analüüsiv ETV saade «Aeg luubis» võttis sel pühapäeval ühe teemana luubi alla EELK vaimulike lahkumise kutseametist. Kõrge vaatajareitinguga telesaade katsus tõele lähemale saada, intervjueerides vaimulikke ning jättes usutlusringist välja kirikuvalitsuse liikmed. Reporter uuris, mis paneb vaimuliku loobuma ametist. Ridade vahelt kumas mure kiriku kui institutsiooni pärast, mis on ületanud kirikumüürid ning muutunud ühiskonnas kõnekaks teemaks.

Halliste ja Karksi endine õpetaja Kalle Gaston andis juba avakaadris kogu teematõstatusele tasakaaluka mõõtme, tunnistades, et kuigi paljude arvates peaks kirikuõpetaja oma ametisse jääme pensionini välja, on tegemist ikkagi ühe tööga teiste seas ja kui ta selles ametis mingil põhjusel hakkama ei saa, on aus loobuda. «Miks ma ei võiks teha midagi seal, kus ma inimestele võiksin rohkem kasuks olla kui kirikuehitajana,» küsis ta kaamera ees, selgitades, et vastupidiselt õpinguteaegsele ettekujutusele vaimuliku ameti olemusest moodustab ligimese vaimulik teenimine selles vaid väikese osa.

Veel viitas Gaston ameti alatasustamisele väikestes maakogudustes, kus hingekarjane saab parimal juhul minimaalpalka, millest arvatakse maha maksud. «Majanduslik kitsikus aga toobki lahkumismõtteid,» nentis ta, kinnitades juurde, et teab veel mitmeid pastoreid, kes vaid ootavad lahkumiseks parajat hetke.
Valga praost Vallo Ehasalu nimetas üheks põhjuseks väsimust: «/…/ sest kirikutöö nõuab väga palju algatusvõimet, aga algatusvõime on meil inimestel erinev.»

Tartu Ülikooli-Jaani koguduse õpetaja Urmas Petti leidis: «Probleem ei ole ju, et koguduse kantselei taga on pikk järjekord inimestest, kes soovivad sisse anda avaldust kogudusest lahkumiseks, vaid inimesed lahkuvad üldse sellest kohast.» Paralleelnäitega haridusvallast nentis ta, et sarnaselt pisikeste maakoolide sulgemisega peaks võib-olla kaaluma mõne maapiirkonna väikese koguduse liitmist suuremaga.

Tartu ülikooli usuteaduskonnalt tellib riik paarkümmend teoloogi aastas, mõistagi ei ole kellelgi kohustust minna edasi kirikuõpetajaks. Vaimuliku elukutse kasuks ei räägi see, et selles ametis puudub võimalus rikastuda, enamasti isegi majanduslikult lahedalt elada. Koguduseõpetajaks, eriti maapiirkonnas, pürgija peab arvestama reaalsusega, et lisaks vaimsele tegevusele tuleb rinda pista piltlikult väljendudes üheksa ametiga. On neid, kes selle koormaga kenasti hakkama saavad, me ei peaks aga lennutama kivi nende poole, kes tunnistavad, et võhm on otsas ja aeg karussellilt maha astuda.

Eesti kirikud

Peetri koguduse jõululaat (3)