Tutvusime lossi ruumidega ja saime ülevaate riigikogu töökorraldusest. Ühingu liikmetel oli harukordne võimalus tõusta Pika Hermanni torni ning vaadata sealt meie imekaunist pealinna.
Pidulikult-töiselt möödus aeg kohvilauas, kus Urmas Reinsalu andis ligi 30-le kohalviibinule ülevaate seadustest, mis puudutavad otseselt represseerituid. Töö represseeritute seaduse väljatöötamisel jätkub.
Urmas Reinsalu ja Reet Roos vastasid ka ühingu liikmete küsimustele. Meeldejääva päeva lõpetas külaskäik Okupatsioonimuuseumisse. Päev Toompeal augustivalguses liigutas meie eakate reisiseltskonda, kes on võõrustajatele tänulikud meeldiva päeva eest.
Äsja alanud uus õppeaasta esitab MRÜ-le uue väljakutse. Kevadel ellu kutsutud noorteorganisatsioonil on kavas kaasata ühingu tegevusse võimalikult palju kooliõpilasi, kes aitaksid koguda represseeritute ja nende perekonnaliikmete mälestusi, korraldada koolides erinevaid temaatilisi üritusi, et viia noorteni mõistmine aastatetagustest inimsusevastastest kuritegudest.
Noortetöö eesmärgiks on ka õhutada erinevate põlvkondade vahelist suhtlemist, sest see avardab nii noorte kui ka eakate maailmapilti.
Kutsume üles kõiki, kes ise või kelle lähedased represseeriti ning kellele aastatetagune ülekohus meelerahu ei anna, meiega mälestuste kogumisel koostööd tegema. Ainult üheskoos suudame anda õiglase hinnangu kommunistliku rezhiimi kuritegudele.
Teadmiseks niipalju, et kellel represseeritutest pole veel mingil põhjusel rinnamärki „Murtud Rukkilill“, palun pöörduda ühingu juhatuse poole.
Enn Kirsman
Noortekogu esimees