Hiljuti asutati Eestis Murtud Rukkilille Ühing (MRÜ), mille põhikirjalised eesmärgid on:
a) võõrvõimu poolt represseeritud ja küüditatud isikute huvide koondamine ja kaitse; b) mälestuste kogumine ja talletamine ja infolehe toimetamine. Esimese üritusena tähistati 25. märtsil märtsiküüditamise aastapäeva ja järgmine suurem kokkutulek on kavandatud 14. juunile, juuniküüditamise aastapäevale.
Ühingu juhatus koosneb küüditamise läbielanud ja Siberist tagasitulnud inimestest. Liikmeskond suureneb tasapisi. „Siiani pole represseeritutega konkreetselt tegeldud. On ainult manipuleeritud,“ kirjutavad ühingu loojad ning meenutavad, et eestlastel on peale sini-must-valge lipu veel kaks rahvuslikku sümbolit — suitsupääsuke ja rukkilill. Mõned aastad tagasi asutas president Meri mäletatavasti „Murtud Rukkilille“ rinnamärgi ja annetas need represseeritud ning küüditamise läbielanud isikutele.
Pole olemas mõõdupuud, millega mõõta inimlikku valu ja kannatust. Osalt just sellest ajendatuna tekkiski Murtud Rukkilille Ühing. Ühingu eesmärgiks on koguda ja talletada veel olemasolevaid küüditamis- repressioonisündmusi ning tutvustada neid materjale laiemale üldsusele infolehe kaudu.
Kõige olulisemaks peetakse siiski tegelemist elavate inimestega, sest aeg kiirustab tagant ja ühel päeval võivad Eesti noored ametnikud öelda stalinliku mõtte: pole inimest — pole probleemi. Kõik on minevik. Kuid kes ei mäleta minevikku, elab tulevikuta.
Ühingu raames saavad represseeritud nõuda endile õigusi ja kaitsta oma huve lootuses, et riik suudab kaitsta oma rahvast ja midagi taolist ei korduks enam kunagi, kirjutab MRÜ esimees Enno Uibo.
Nüüd on ka ilmunud MRÜ esimene teataja, milles on juttu rukkilille, selle leivavilja lustilise kaaslase, tähendusest eestlaste jaoks.
Kas rukkipõllud jäävad Eestis edasi haljendama, on aegade küsimus ja eestlaste endi teha. Küll ei tahaks enam, et rukkipõldu tallaks võõras tanksaapas jalg või rukkilille saatust otsustatakse eurokontorites.
Meenutagu murtud rukkilill sümbolina võõrvõimu kaasabil küüditatud ja represseeritud kaasmaalaste läbielamisi.
Artiklis „Kodust ja üksmeelest“ küsib Sulev Valdmaa, kas üks miljon eestlast võiksid olla üldse riigisuutlikud ja leiab, et on: „ Me oleme kannatanud välja lõhestatuse sõdimaks rinnetel vend venna vastu. Me oleme pandud olukorda, kus tuleb kannatada välja ja elada üle varade tagastamise vaidlused. Hingevalu ja meelekibeduse hinda on tulnud palju maksta. Aga me oleme täna kõigele vaatamata peremehed oma kodus ja see on olnud ideaal, mis eestlasi on ühendanud.“
Eesti Muinsuskaitse Selts kergitas 15 aastat tagasi katted meie rahvale osaks saanud kannatustelt ja rahva kangelaslikkuselt. MRÜ tahab seda missiooni jätkata, hoides alles kõik mineviku õppetunnid. „Saagu Murtud Rukkilille Ühingust kohtumispaik, kus mäletatakse minevikku ning vaadatakse tulevikku, kus ühendatakse käed ja mõtted selleks, et meie rahva ajaloo uued peatükid saaksid helgemad,“ kirjutab hr. Valdmaa.
Kirjanik Hans Sissas kirjutab: „Annaks Jumal, et eestlastega ei juhtuks enam mitte kunagi midagi selletaolist, et inimesed saadetakse nende tahte vastaselt kodust võõrale maale.“ Ta kutsub eestlasi Läänemere kaldal püsimise nimel loobuma kadedusest ja vihkamisest ja ilmutama sallivust üksteise suhtes.
Küüditatu Uku Ulies kinnitab, et ta on suutnud represseerijatele ja punaaktivistidele andestada ja kutsub ühingukaaslasi sedasama tegema.
Väljaanne sisaldab ka täiesti salajase Nikolai Karotammele adresseeritud dokumendi, mis käsitleb „bandiitlik-natsionalistlike ja kulakute majapidamiste perekondade vabariigi piiridest väljasaatmise operatsiooni“, milles küüniliselt teatatakse, et Eestist saadeti välja 7885 perekonda, kokku 20498 inimest.
Lõpuks kutsub MRÜ juhatus kõiki teotahtelisi inimesi ühingu tegevuses osalema.
MRÜ kontaktelefon: (011-372)60-72501;
Murtud Rukkilille Ühingu tegevusest (1)
Eestlased Eestis | 16 Apr 2003 | EWR
Viimased kommentaarid
Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
Paraku ei saanud president Lennart Meri murtud rukkilille need Eesti kaitselahingutest osa võtnud eesti sõjamehed, kes olid läinud sõtta vabatahtlikult... Arvatav põhjus - nad läksid kaitsma Suur-Saksamaa huve?
Eestlased Eestis
TRENDING
