Kontserdi lõpp. Esiplaanil lilledega Ivan Jovanovic, Kristina Agur, Ingrid Silm, Jaan Medri ja Rutt Veskimets. Foto: E. Purje
Musi-kaalne marjulkäik
Nii võiks vist seda Estonia Koori üritust nimetada küll, mis pühapäeval, 12. aprillil Eesti Maja suures saalis aset leidis. Kõlab paremini kui kontsert-brunch, millena see oli välja kuulutatud, ja peegeldab selgemini sellest saadud elamust. Ühtub ka ürituse üleannetult võrgutava motosildiga „Marjad ja musid“.
Mammud olid vaagnaga laual, musid maalitud (maitsekad ning samaaegselt maitsetud). Kohvikuperenaise pakutud brunch tuli endal kõrvaltoast lauale tuua, sellele järgnenud kontsert serveeriti.
Esines koor Ingrid Silma ja Jaan Medri juhatusel. Solistiks oli koori ridadest võrsunud sopran Kristina Agur, klaverisaatjaks Ivan Jovanovic. Last but not least – Rutt Veskimets, kes kavalehe eestikeelses osas ülekohtuselt teadustajaks degradeeritud. Ingliskeelne host ehk võõrustaja sobis siinkirjutaja meelest paremini. Sellest allpool.
Lugeja lahkel loal jäägu algfaas – brunch – arvustamata (mis ei tähenda, et selle kvaliteet polnuks tasemel), asugem kohe kontserdi kallale. Koori kava oli sajaprotsendiliselt eestilik, kattes ulatusliku ajaperioodi Karl August Hermannist Pärt Uusbergini. Ilmelt kevadine, kus põhiteemaks selle aastaaja ürgne paariline armastus – õrn, soe, südamlik ja parajal määral vallatu. Kuidas muidu õigustada hällilaulude paigutamist esimesse ossa, kui kosja sõideti alles teises. Tänapäeva mentaliteedi eest pole pääsu isegi kontsertsaalis.
Kontserdi esimeses osas mõjus koor oodatust veidi nõrgemini. Esines küll distsiplineeritult, koorijuhtide jälgimine oli täpne, kuid vokaalselt jäi midagi vajaka. Kuuldus üksikuid teravaid sopranihelisid, lamedust meeshäältes, oli märgata isegi detoneerimist. Ühtlane ümar helivärv, mida oleme harjunud Estonia Koorilt kuulma, ei ilmutanud ennast, vähemalt mitte piisavalt. Huvitaval kombel teises osas taastus kõik oodatu-loodetu kohe esimese laulu ajal ja jäi kindlalt püsima kontserdi lõpuni. Lauluga esinemine otse söögilauast tõustes pole kunagi olnud kõige otstarbekam moodus.
1. Sopran Kristina Agur. Foto: E. Purje
Solist Kristina Agur lõpetas kontserdi esimese osa kolme ingliskeelse palaga Ameerika muusikalide valdkonnast, järjekordselt tõestades oma kunstilist küpsust nii vokaalselt kui ka lavamaneeride osas. Majesteetliku välimuse ja võimsa dramaatilise ooperihäälega lauljatarilt ei oskaks oodata sellist veenvat operetlikku koketsust, mida kontserdi atmosfäär nõudis. Kristina ei laskunud plikalikku flirti, vaid säilitas ka kabareelikus stiilis oma suursuguse primadonnalikkuse. Kui koori pakutu pidi olema meelitav musi, siis Kristinalt saime küll hingematva suudluse.
Ja siis see ainulaadne, võrratu peoperenaine Rutt, kes vaimukate ja tabavate vaherepliikide kaudu juhtis kogu ettekande vältel külalisi ühe maiuspala juurest teiseni! Eks igal marjal ole oma maitse ja seda on oluline enne ampsamist teada. Rutt oskas oma peene huumoriga iga oliivi maasika pähe maha müüa, hapu jõhvika tuhksuhkrusse kasta ja kirsi seest kivi kõrvaldada. Teadis täpselt, milliseid kommentaare vajas eesti- ja milliseid ingliskeelne publik.
Koori programmi detailid jäid kirjeldamata, kuid nende loetlemine nagu polnudki nii oluline. Üldine atmosfäär oli tähtsam ja selle kohta peab tähendama, et läks kümnesse. No hea küll, kohati üheksasse, see on ju ikkagi hea tulemus. Ega siis mäng ei käinudki Argentiina karika peale, kõik toimus oma kodusel lasketiirul. Oi, aga üht numbrit tahaks siiski esile tõsta ja nimelt Roman Toi seatud rahvalaulu „Arg kosilane“. Kooril on traditsiooniks esitada vähemalt üks pala oma esimese dirigendi loomingust ja auväärt maestro viibis publiku hulgas. Istus ara kosilasena saali tagaservas ja kasseeris sealt koori ja publiku ühised ovatsioonimusid sisse.
Ainsaks tillukeseks tõrvatilgaks mee- või marjamoosipotti jäi nukker fakt, et selleilmeline kontsert-brunch on paratamatult ikkagi brunch-kontsert, kus muusika roll kipub jääma teisejärguliseks. Estonia Koori selles süüdistada ei saa. On ühiskondlikke paratamatusi, millega tuleb leppida.
Marjul käidud, musi saadud mõlemale põsele. Aitäh, Estonia Koor!
