Tänapäeval on aga eesti soost orkestrantide puudusel paraku orkestriliikmed konservatooriumi eliitklasside õpilased ja elukutselised, kooris aga valitsevad eestlased ikka, kuigi igas häälerühmas laulab ka teiste rahvuste esindajaid, kes samuti kammermuusika esitusest lugu peavad.
Kuna valdav osa Musica Divina repertuaarist on kas ladina-, saksa-, või ingliskeelne, siis keelelisi tõkkeid pole märgata. Teistest rahvustest lauljad tulevad muuseas sama hästi ka eestikeelse heliloominguga toime, eks seda tänu ladina keele oskusele.
Tänavune Musica Divina kontsert toimub 26. jaanuaril kell 4 p.l. Toronto Peetri kirikus. Kava hõlmab loomingut barokkajastust moodsani, tänapäevaseni. Kontserdil kantakse ette Telemanni, Bruchi, Duroni, Avessoni, Bruckneri ja Rolle heliteoseid. Nagu Musica Divina nimi kinnitab, religioosse kammermuusika esitus annab publikule võimaluse kaasa elada mitme eri ajastu helilooja usulis-muusikalistele väljendustele.
Kammermuusika oli algselt ainult rikaste ja aadlite nautida. Heliloojatelt telliti loomingut, mida siis esitati aadlike lossides väikesel kuulajaskonnale, sellega ka lisades teatud eksklusiivsuse pitseri.
Haydn, Mozart, Bach ja Beethoven on kuulsamad heliloojad, kes kammermuusikaga elatist teenisid, kuid nende eeskujul oli ka palju teisi, vähem tuntud heliloojaid, kes komponeerisid heliteoseid, mille mõju on tänapäevalgi tugev. Kammermuusika pole ka enam suletud, valitud audientsile esitamiseks vaid on õnneks kõigile kuulamiseks. Siinjuures tuleks rõhutada, et varasemat kammermuusikat iseloomustab hingeline ülevus ning musitseerimiserõõm. Seda viimast on selgelt tunda Musica Divina esitustes.
Lembit Avesson on kammerkoori ja orkestri repertuaari koostades alati arvestanud tuntud meistritega nagu Mozarti ja Haydn’iga kui ka vähem tuntud heliloojate nagu Bruchi ja Duroniga. Kontserdipublikul pole tihti võimalust tutvuda nende teostega - Musica Divina kontsert annab aga just sellise võimaluse.