Musica Divina koor ja orkester
Oktoobri viimasel laupäeval andsid Musica Divina koor ja orkester kontserdi Peetri kirikus, mille tugevuse kindlustas dirigent Lembit Avessoni poolt kujundatud vaheldusrikas programm ja mitmepalgeline solistide pere.
Kontserdi esimene osa teenis 18. sajandi ilmekaid heliloojaid: Gasparini, A.Vivaldi, Mozart ja M. Haydn. Lembit Avessoni huvi 18. sajandi vaimuliku muusika tutvustamisel ka eesti atmosfääris on kestnud kiidetavalt palju aastaid. Konstateerisime, et isegi 300 aastat pole kuivatanud nende heliloojate muusikalist-polüfoonilist keelt ega värskust.
Küllaltki nõudlikes kontrapunktilistes teostes näitas koor kindlust nii sisseastumistel kui intonatsioonis. Samuti individuaalsete teemadega musitseerimisel. Forte-piano — mis orkestri juures on tubli — võiks kooril olla markantsem.
Kontserdi haripunktiks oli A. Vivaldi "Concerto in Sol minore per 2 Violon-celli". See esitati kahe külalistshellisti, Carina Reeves'i ja Felix Deak'i abil. Nad nautisid nii Vivaldi muusikat kui endi ülesande kõrgusel olemist. Lisaksin siia veel kaks instrumentalisti, kes tshellode mõjuvusele oluliselt kaasa aitasid. Need olid Peter Pavlovsky kontrabassil ja Asta Ballstadt harpsikordil.
Peter oma suurel pillil — tänu Vivaldi arranzheeringule — liitudes kahele tshellole — muutis kogu esinemise sageli delikaatseks, liitudes tshellode tämbriga hästi sobivaks tertsetiks. Asta Ballstadt — alati ansamblitõsine saatemuusik — vajab siinkohal eraldi nimetamist.
Tänu olgu ka Peetri kogudusele, kes on omale hankinud elektroonilise klaveri — oreli tagavaraks. Seda on võimalik registreerida küll klaveriks, oreliks ja isegi harpsikordiks.
Kontserdi oodatud osaks oli muidugi Lembit Avessoni uus, juulis 2004 valminud „Psalms Of Praise“.
Avafraas "O give thanks unto the World" kasvab mitmepalgeliseks helitööks. Nagu oma varasemates vokaalmuusikalistes teostes jääb Avesson ka siin truuks polüfoonilisele muusika komponeerimisele. Harmooniliste võimaluste väljal astub ta sageli 20. sajandi väljendustesse. Põnevad järsud modulatsioonid, dissonantide kaasaegsem käsitlemine jne. Aga kõik jääb ikka tonaalsuse piiridesse.
Teose tekstiks on Avesson võtnud tsitaate üheksast erinevast Psalmist. Oma muusikaga seob ta kõik tsitaadid tervikusse nii sisu kui muusikalise välimuse poolest. Kui „Psalms of Praise“ toetub ingliskeelsele tekstile, siis teose lõpetamiseks toob helilooja sisse veel ladina keele Isast, Pojast ja Pühast Vaimust. Ladinakeelsele tekstile ehitab Avesson oma oopus 94 finaali. Siit kasvab kaheteemaline, mõjuvate motiividega fugaato, eriti dünaamilises perspektiivis. Aga viimase aameni juures helilooja nagu tõmbab dünaamilise jõu pisut tagasi. See on vaadeldav omaette kunstilise võttena, mis raamib nii teose algust kui lõppu.
Solistidena aitasid väga mitmekülgsetes ülesannetes kaasa sopranid Tamara Norheim-Lehela ja Margaret Smith; aldid Irene Loosberg ja Tiina Orpana, tenor Eerik Purje ja bass Jaan Medri.
Oma oopuses 94 ei ole Avesson kirjutanud episoode, mis aaria mõõdu välja annaks, aga kõik solistid ulatusid veenvalt oma muusikaliste ülesannete sooritamiseni.
Asta Ballstadt oli, nagu kavalehelt loeme, tõesti kindlakäeline Continuo.
Kavaleht ütleb ka, et see kontsert toimus Peetri Kiriku toetusel. Aitäh kõigile, kes selle järjekordse Lembit Avessoni oopuse aitasid Peetri kiriku võlvide alla tuua.
Kultuur
TRENDING
