Toimetas Lauri Laugen
www.DELFI.eeKesk-Ameerika Vaikse ookeani rannikul levib müstiline haigus, mis on alates 2000. aastast tapnud El Salvadoris ja Nicaraguas üle 24 000 inimese ning tekitanud veel tuhandetele kroonilised probleemid neerudega. Teadlaste sõnul on haigust täheldatud Lõuna-Mehhikost kuni Panamani.
El Salvadori tervishoiuminister dr María Isabel Rodríguez palus eelmisel aastal rahvusvahelist abi, teatab Associated Press.
El Salvadori Bajo Lampa piirkonna põllumeest Wilfredo Ordóñezit tabas tõbi 38-aastaselt. Kümme aastat hiljem sõltub ta dialüüsiaparaatidest, mille all ta peab käima neli korda päevas.
„See on haigus, mis tuleb hoiatamata ja kui see avastatakse on hilja,“ ütles Ordóñez.
Paljud ohvrid on füüsilise töö tegijad või töötanud suhkrurooistandustes, mis katavad suurema osa El Salvadori rannikutasandikest. Patsiendid, arstid ja aktivistid usuvad, et süüdi on põllumajanduskemikaalid. Tõendid näitavad aga, et asi on keerulisem.
Teadlaste sõnul tuleb epideemia juuri otsida ohvrite töö laadist. Tihti töötavad nad tunde suures palavuses ilma vett joomata, kannatatakse aastaid dehüdratsiooni all. Paljud alustavad juba kümneaastaselt. Selline rutiin võib olla kroonilise neeruhaiguse päästik. Enamasti põhjustab selle diabeet ja kõrge vererõhk, mida aga Kesk-Ameerikas tavaliselt eriti ei esine.
Raske töö ja palavus pole aga kindlasti nähtused, mida leidub ainult Kesk-Ameerikas. Seetõttu ei välista mõned teadlased ka inimtekkelisi faktoreid.
Nicaraguas on krooniliste neeruhaiguste tõttu surnute arv aastas kümne aastaga enam kui kahekordistunud (466 aastal 2000, 1047 aastal 2010). El Salvadoris 1282 aastal 2000 ja 2181 aastal 2010.
Ka Costa Rica suhkrurooistanduste piirkonnas on neeruhaigused kiiresti sagenema hakanud.
Ühe uurimuse järgi lõikavad töölised suhkruroogu üheksa ja pool tundi päevas praktiliselt pausideta 30-kraadises kuumuses lõõskava päikese käes.
