Kanada on immigrantide silmis ihaldusväärne maa, kuhu saabub igal aastal uustulnukaid per capita rohkem kui teistesse riikidesse. Vahtralehemaa majanduslik edu sõltub paljuski immigrantidest. Juba pikemat aega tekitab aga probleeme absurdne olukord, kus andekad, kõrge kvalifikatsiooniga ja suurepäraste võimetega immigrandid ei leia tööd. Uustulnukate seas on töötuid 12% (NP, 20.03.).

Kindlasti on ka ebanormaalne, kui elektri- või ehitusinsener töötab näiteks taksojuhina. Samas tuntakse suurt puudust kutseoskustega töötajatest ja olukord muutub üha hullemaks. Kanada Kaubanduspalati hinnangul kasvab järgmise 10 aasta jooksul defitsiitsete töötajate arv 500.000-ni.

Reformid on möödapääsmatud

Praeguseks on tõusnud menetluses olevate lahendamata immigratsioonitaotluste arv juba miljonini, paljud on löönud käega ja proovivad õnne mujal. On täiesti selge, et kehtiv süsteem vajab fundamentaalseid reforme.

Jaanuarikuus teatas peaminister Stephen Harper Davosis toimunud Maailma Majandusfoorumil, et Kanada immigratsioonipoliitikas seisavad ees kardinaalsed muudatused. Harper selgitas: „Ehkki me peame endiselt kinni oma humanitaarsetest põhimõtetest immigrantide perekondade ühendamise osas, pöörame me edaspidi rohkem tähelepanu Kanada majanduse edendamisele ja tööjõule, mis määrab meie meie immigratsioonipoliitika prioriteedid tulevikus.“

Immigratsiooni ja kodakondsuse minister Jason Kenney tutvustas 19. märtsil Kanada Klubis Torontos peetud kohtumisel nn immigratsiooni transformatsiooni-paketiga kavandatavaid muudatusi: võtta kasutusele punktisüsteem oskustöölistest immigrantide hindamisel; fokuseerida tähelepanu kõige vajalikumatele kvalifitseeritud töötajatele jm. Minister Kenney on oma esinemistes korduvalt rõhutanud, et Kanada vajab praegu kõige rohkem nooremaid oskustöölisi elanikkonna vananemise tõttu. Käimas on ka selleteemalised läbirääkimised keskvalitsuse ja riigi suuremate tööandjate vahel.

Kirsside noppimine

Üheks ideeks on anda provintsidele võimalus valida endale meelepäraseid ja vajalikke kandidaate, mida on tehtud näiteks Uus-Meremaal. Ajakirjanikud on selle kava juba ristinud „kirsside noppimiseks“. Föderaalvalitsus on sõlminud vastavad lepped Briti Columbia, Alberta, Saskatchewani, Manitoba, Ontario, Nova Scotia, Newfoundlandi ning Labradoriga.


Sel viisil saaks oluliselt kiirendada vajalike immigrantide maaletoomist ning ühtlasi vähendada kuhjunud dokumentide hulka. On juba käivitatud Provincial Nominee nimelisi programme, mille raames loodetakse tänavu Kanadasse tuua 3000-4000 immigranti. Ei maksa siiski arvata, et toimumas on mingi immigratsioonisüsteemi privatiseerimine või et see jäetakse provintside pädevusse. Keskvalitsusele jääb siin endiselt viimane sõna, aga vastava menetlusprotsessi üksikasjad on alles väljatöötamisel. Loodetavasti suudetakse selles vältida ülearust bürokraatiat.

Mida oodatakse õpipoisilt?

Šveitsis, maailma ühes edukamas ja rikkamas riigis peavad oskustöölistest immigrandid läbima 2-4aastase intensiivse „õpipoisi“ perioodi, kus lihvitakse nende keeleoskust, viiakse nad kurssi kohaliku kutse-eetikaga ning põhimõtete ja tavadega.

Kanadas on plaanis käivitada umbes samasugune programm, kus tööd otsivad immigrantidest kandidaadid peavad läbima Federal Skilled Worker programmi, mille käigus hinnatakse nende võimeid ja sobivust siinsele tööturule. On täiesti selge, et ilma adekvaatse keeloskuseta ei suuda ka kõige parem töötaja oma kohustusi täita, nii jääb inglise (või prantsuse) keele oskus esmanõudeks, kuid olulised on ka töökogemused, hea kvalifikatsioon ja algatusvõime.

Samuti on kavas pakkuda siin õppinud välismaa üliõpilastele võimalust pärast ülikooli lõpetamist jääda tööle Kanadasse. Hea idee – need noored oskavad keelt, tunnevad kohalikke olusid ja on omandanud siinse hariduse. Neid polegi siis vaja enam õpipoisi seisusesse alandada.
•

Advokaat Michael Niren, kellele ilmselt ei meeldi eelseisvad immigratsioonisüsteemi muudatused, meenutab, et kogu Kanada ajalugu põhineb humanitaarsetel printsiipidel ning uste avamisel varjupaiga otsijatele. (CP, 10.03.) Aga keegi ei kavatsegi ju seda muuta! Nagu hr Niren immigratsiooniadvokaadina peaks väga hästi teadma, ei toimi praegune immigratsioonisüsteem efektiivselt ja vajab seetõttu hädasti muutmist.

Stabiilne, kõrge elatustasemega Kanada, kus valitsevad demokraatlikud põhimõtted, õiglus ja võrdõiguslikkus, on aastakümneid olnud maailmas tõrvikukandjaks oma avatud immigratsioonipoliitikaga, kuid riigi püsimise ja jätkuva arengu huvides vajatakse nüüd ja tulevikus haritud, heade kutseoskustega töötajaid – kõige helgemaid päid ja kuldsemaid käsi.

Märkmed: