Eestlaskonna aktiivse kultuurilise tegevuse asupaigaks kujunenud Tartu College'i (TC) korraline aastapeakoosolek toimus kolmapäeval, 3. mail College'i saalis. Koosoleku avas TC nõukogu esimees Vello Soots, kes sissejuhatuses tuletas meelde TC saamislugu ja akadeemiliste organisatsioonide esindajate suhteid ühenduses sellega. Ta väitis, et TC valitsemise suhtes muutunud mõtlemisviis sunnib senist haldussüsteemi muutma. Selleks on kolm TC põhikirja täiendust (by-law) vastavalt ümbersõnastatud ning tulevad koosolekul arutamisele ja vastuvõtmisele.

Mänedzher Jüri Nurmberg mainis 2005. a. tegevusülevaates, et aasta jooksul asendati hoones vee- ja kütteseadmed ning tehti üliõpilaskorterites parandusi ja täiendusi. Hoone elanike turvalisuse kindlustamiseks seati strateegilistesse kohtadesse üles 62 videokaamerat. Üliõpilastubadesse viidi sisse internetiühendused. Nende kasutuskulud kannavad üliõpilased ise.

Õppetöö perioodil oli korteritest välja üüritud 96-98%, suvekuudel ca 75%. J. Nurmberg lisas, et TC üliõpilaskorterite üürid on Toronto teistest omataolistest 100 dollari võrra kuus odavamad, mis kindlustab ruumide maksimaalse kasutuse.

Laekur Mart Pedeli majandusaruanne näitas, et TC on töötanud edukalt ja kasumiga. Ettekande lõpul teatas ta puhkepalgale minekust selle kuu lõpul. Tema tööd jätkab Jaan Saun.

Aruannetele järgnesid TC tiiva alla kuuluvate kultuuriliste organisatsioonide tegevusülevaated. TC president Elmar Tampõld märkis, et TC-s tegutseb 36 huvigruppi.

Kultuuriprogrammi aruande juhatas sisse Tamara Norheim-Lehela, kes andis sõna osakondade esindajatele.

Filmiosakonna tegevusest ja Estdocs filmifestivalist kõneles Maimu Mölder; Akadeemilise Segakoori Ööbik tegevusest koori esinaine Kati Marley; muusika-alasest tegevusest andis ülevaate Asta Ballstadt. Puudus kunstiosakonna esindaja. Lugemisteatri Ilutuli aruande luges ette T. Norheim-Lehela. Rutt Veskimets andis aru kirjandusosakonna tegevusest: talve jooksul toimunud Tiina Kirsi seminaril oli 10 osavõtjat, elulugude kirjutajate rühmas paarkümmend. Pr. Veskimets kõneles ka AKEN-i basaarist, kus tänavu oli müügiks vähem asju ja ka külastajaid, kuid tulu oli siiski $1000 suurem möödunudaastasest. Kokku on basaaridega teenitud $265.000, millest 2/3 on läinud Eestisse toetusteks.

Eesti Kultuuripärandi Klubi tööst kõneles esimees Aksel Pügi, kes teatas, et videolintide ülekandmine CD-dele on lõpetatud ja neid on nüüd 1900 ketast. Jäädvustatud materjalid näitavad, millega siin on tegeldud, mis siin on sündinud ja kes mida teinud. CD-dele on talletatud rida silmapaistvate ühiskonnategelaste eluloolisi intervjuusid. Eesti Muinsuskaitse Selts on avaldanud soovi ketaste sisu kokkuvõtete saamiseks.

Bibliograafia Klubi tegevusülevaates mainis Aino Müllerbeck kaht aasta jooksul toimunud üritust: Klubi 20. aastapäeva tähistamist ja loeng-kontserti, kus esines Nõo meesansambel Eestist. Dr. Endel Aruja Klubi juhataja kohalt lahkumine põhjustas klubi tegevuses mitmeid muudatusi. Ta kirjeldas põgusalt ka klubi üldist tegevust ja lisas, et raamatute katalogiseerimiseks oleks vaja rohkem raamatukoguhoidja kogemustega inimesi.

Metsaülikoolist kõneles Maimu Mölder. Kui möödunud suvel oli teemaks viikingiaegne Eesti, siis eeloleva suve programmis on pearõhk eesti muusikal, millele loodetakse muusikategelasi ja muusikuid Eestist, USA-st ning mujaltki. Rõõmustavana kõlas teade noorema põlvkonna suurenenud osavõtust Metsaülikoolist.

Prof. Jüri Kivimäe andis ülevaate Õppetooli poolt korraldatud õppemaksuvabast seminarist, mille teemaks oli 1905. a. revolutsioon, mis oli eestlastele poliitilise mõtlemise tõukejõuks. Seminarist osavõtt kõikus 35 inimese ümber.

Prof. Kivimäe sõnul võib eeloleval õppeaastal ülikooli juures käiku minna eesti keele kursus Eestist saabuva õppejõu juhendusel. Õppejõu tulek oleneb aga mitmetest teguritest, sh immigratsiooninõuetest. Edukalt on tegutsenud TC-s kõigile avatud Eesti Õppetooli raamatukogu.

Kirjastuskomitee ja Eesti Elu tegevust valgutas Jüri Laansoo. Viis aastat tagasi kahe lehe alusel loodud Eesti Elu on edukalt toimetanud Elle Puusaag ja Tõnu Naelapea. Äride ja ettevõtete kuulutusi on vähemaks jäänud. Suure osa sissetulekust moodustavad surmakuulutused. Ajalehel on üle 2000 tellija. Postikulud on suured ja tõusnud. Sellest aitab üle Kanada valitsuse toetus lehele Publication Assistance Program'i näol. Eesti Elu majanduslik aruanne ilmus ajalehes.

Akadeemilise Kodu tegevusest nimetati teatrikülastusi, suvepäeva ja aastavahetuse tähistamist, mis on kavas ka käesoleval aastal. Mainiti ka möödunud aasta sügisel toimunud esmakordset seeneretke Ida-Kanadasse.

Organisatsioonide esindajate aruannetele järgnes käesoleva artikli sissejuhatuses viidatud koosoleku raskuspunkt: TC juhtimissüsteemi muutmisse puutuvate põhikirja täienduste (by-law) arutelu ja kinnitamine.

Elmar Tampõllu ja Vello Sootsi sõnul on TC rajamisest kuni siiani esinenud haldus- ja juhtimissüsteemis puudusi, mis vajavad ümberkorraldamist.

Akadeemiliste organisatsioonide esindajatest moodustatud TC nõukogu liikmeil puuduvad küllaldased vajalikud majandusliku ettevõtte juhtimise teadmised ja oskused ja võibolla isegi huvi. Kavatsetud muudatus toob juurde hääleõiguslikke oskuslikke inimesi.

Põhikirja täienduse (by-law) sissejuhatuses öeldakse (vabas tõlkes): Tartu College'i paremaks hooldamiseks, säilitamiseks ja tegutsemiseks on vajalik ja soovitav luua vara hooldamise komitee (Asset Management Committee), mis jälgib, hindab ja annab nõu kõigil aladel, mis puutuvad Tartu College'i tegutsemisse, haldamisse ja juhtimisse, kaasa arvatud hooldamine, parandused, uuendused ja ehitustegevus.

Loodav komitee on ette nähtud 4-liikmelisena ja sinna kutsutakse majanduse ja ehituse eriala inimesi.

Tartu College'i hariduslike ja kultuuriliste eesmärkide paremaks teostamiseks loob Tartu College omaette ja eraldi valitsetava tagavarakapitali fondi (Tartu College Capital Fund).

Fondi loomisel paigutab TC kapitali fondi 100.000 dollarit. Seejärel maksab TC igal järgneval aastal oma puhastulust kapitali fondi summa, mis vastab 1%-le TC kinnisvara (310 Bloor St W.) väärtusest sel aastal. Kinnisvara väärtuse arvestuse aluseks on elatuskulude indeks.

Sel teel moodustatud tagavarafondist on TC-il võimalik laenata raha, kui tal selleks vajadus tekib.

Põhikirja täiendused kinnitati ühel häälel teadmises, et selle sammuga on TC tulevik ja tema programmid senisest veelgi kindlamal alusel.

Märkmed: