Dirigent Paavo Järvi ja solist Charlotte Hellekant pärast õnnestunud kontserti. Foto: Jan E. Siebert
Hesseni Liidumaa sümfoonikuid (hr-Sinfonieorchester) peetakse Saksamaa innovatiivsemaiks. Orkestri mitmekülgne repertuaar, samuti julgus eksperimentide ja huvi uue muusika vastu on toonud neile kõrge rahvusvahelise tunnustuse. Elegantse kontserdimaja mänedzher-direktor Michael Hocks nendib, et kultuur vajab ennekõike kunstilist fantaasiat, valmidust enese uuendamiseks, ning nii majanduslikus kui juriidilises mõttes täisverelist professionaali.
Paavo Järvi on seda. Ta on maailmas üks väheseid dirigente, kellest kõikjal räägitakse suure austusega — temas leidub nii inimlikku kui ametialast kompetentsi. Populaarne dirigent ei lõika profiiti oma kuulsa isa nimest, vaid ta käib iseenda rajatud teed. See ongi tema edu saladuse võti. Isal Neemel, vennal Kristjanil ja õel Maarikal on siiski ka midagi ühist — nimelt soov tutvustada maailma kontserdilavadel eesti ja põhjala muusikat. See on auväärne ülesanne. Nii õpivad Paavo taktikepi all maailma parimad orkestrid ja muusikasõbrad tundma mitte ainult Arvo Pärdi, vaid ka Erkki-Sven Tüüri, Lepo Sumera, Eduard Tubina jt heliloojate loomingut. Nagu ma ise muusikahuvilisi küsitledes kuulsin, on nad vaimustatud suure lombi teisel poolel elava eestlase ideedest ja ettevõtmistest.
Erkki-Sven Tüüril on nagu Arvo Pärdilgi suur rahvusvaheline aura. Tema muusika elab kontrastidest. Arhailiselt rituaalsed barokkhelid on ühendatud improvisatoorsete ja avangardistlikega. Tüüri uus klaverikontsert, mille tellijaks on hr-Ringhääling, tuleb Paavo Järvi juhtimisel esiettekandele Frankfurdi Vanas Ooperis 23. ja 24. novembril.
12. ja 13. oktoobril toimunud debüüdiks oma uue orkestriga oli Paavo Järvi valinud Jean Sibeliuse helipoeesia Kullervo op. 7. Hõimurahva eepose „Kalevala“ sündmused toimuvad 19. saj lõpu rahvus-romantilise liikumise tähe all. Kuid soomlaste rahvusheliloojat ei mõjutanud heliteose kirjutamisel mitte ainult tema kodumaa poliitiline olukord või tung vabaduse poole, vaid ka tihe kontakt perekond Järnefeltiga, kelle tütre Ainoga ta mõni nädal peale Kullervo menukat esiettekannet Helsingi Ülikooli aulas abiellus. Melisande Bernsee on öelnud, et Järnefeltide intellektuaalne kodu, kuid ka õppimisaastad Viinis, kus komponist tutvus nii August Strindbergi esteetika kui Sigmund Freundi ja C.G. Jungsi psühhoanalüüsidega, mõjutasid tugevalt Sibeliuse mõttemaailma ja nii ei käsitle ta oma sümfoonias mitte ainult kättemaksuteemat, vaid ta laseb oma „antikangelasel“ tulla tagasi kuriteopaigale tegu kahetsema. Protagonistist Kullervo ja tema õe seksuaalne ühinemine seisab heliteose keskpunktis. On teada, et Sibelius tunnistas ajal, mil ta alustas Viinis Kullervo komponeerimist, tulevasele abikaasale oma truudusetust.
Nii võib ka Kullervo kahetsuses näha helilooja oma hingelist puhastust. Frankfurdis laulsid solistidena rootslanna Charlotte Hellekant (metsosopran) ja soome tuntuim laulja Jorma Hynninen (bariton) ning kooripartiid Eesti Rahvusmeeskoor.
Paavo Järvile on ka väga südamelähedane töö noortega. Nii on Frankfurdis dirigendi ettepanekul alustatud lastele ja teismelistele mõeldud kontserdisarjadega. Järvi on mõlgutanud ühes varasemas intervjuus mõtteid dirigendi rolli üle: „Minu arvates on tähtis, et keskpunktis seisab muusika ja mitte orkestri ees seisev isik. Professionaalne musitseerimine ei tohiks võtta psühhoteraapia vorme. Minu sisemisele tasakaalule see ei sobikski. Tähelepanu keskpunktis peab olema partituur, helilooja. Tihti kohtan ma orkestrijuhte, kellele meeldib olla dirigent. Ma saan sellest kuidagimoodi aru, kuid meie ei ole maailma nabad. Seda on alati helilooja.“
Paavo Järvi sõnul pole klassikaline muusika mõeldud mitte ainult eliidile, vaid kõigile. Selle sõnumi edastamiseks panid Frankfurdi muusikasõbrad oma pead kokku ning võlusid honorari saamata ühe kaubamaja fassaadile uue dirigendi 30 m kõrguse skulptuuri. Aktsiooniga sooviti linnaelanike tähelepanu äratada, neid ehk isegi pisut ärritada, rõõmustada ja imestama panna, kuid esmajoones neid kutsuda külastama klassikalise muusika kontserte.
Täissaalid ja tohutud ovatsioonid kahel õhtul Frankfurdi Vanas Ooperis annavad põhjust arvata, et Paavo Järvi muusikakonseptsioonid on leidnud Maini-jõe äärses metropolis suurt vastukaja.
Edaspidiste kontserdite kava on üleval
www.hr-sinfonieorchester.de
Paavo Järvi juhatab Saksamaal veel teistki orkestrit, nimelt Breemeni kammerfilharmoonikuid, ta on ka selle ansambli kunstiline juht. Vt. www.kammerphilharmonie.com
Paavo Järvi veebilehekülg on www.paavojarvi.com