Kodumaa käesoleva suve suurimaks muusikasündmuseks kujunes oodatult helilooja Eduard Tubinale pühendatud festival, mis toimus Tallinnas, Tartus, Alatskivil ja Peterburis 8.–19. juunini.

Nimetatud ettevõtmine ei olnud üksnes mahukaim kestvuse, vaid ka sellesse rakendatud kontsertsaalide, osaliste-tegelaste ning Tubina kõrval esitatud komponistide arvu poolest. Mammutüritusse oli lülitatud kuus orkestrit, ansamblit ning koori, kolmteist solisti, viis klaverisaatjat ja kolmekümne üheksa helilooja teost, kelledest üksteist olid mitte-eestlased.

Loomulikult, komponistide osas asetus pearõhk Tubina loomingul. Tema kirjutatud suurvormidest tulid esitusele 10. ning 11. sümfooniad, kontrabassi kontsert ja Kontsertiino klaverile ning orkestrile. Loetletuist oli kolm viimast nende ridade koostajale eriliseks huviobjektiks. Oli ta ju viinud lõpule sümfoonia orkestratsiooni, elanud kaasa kontserdi loomisloole, seda Ludvig Juhi Bostoni stuudios (kontsert oli tellimus kontrabassisilt L. Juhilt) ja kuulanud Kontsertiino kahte esimest ettekannet Stockholmis. Esimene teatavasti toimus 16. okt. 1945.a. Selle viisid läbi pianist Olav Roots, kellele teos oli pühendatud, Rootsi Raadio sümfooniaorkestriga Tor Manni juhatusel. Teine toimus järgmise aasta 1. veebr. Stockholmi kontsertmaja suures saalis, dirigeeris ungarlane Carl Garaguly.

Kuna meie leht on juba varem festivalil mängitud Tubina klaverimuusikale ning interpreetidele teatud tähelepanu kinkinud, siis piirdugem siinjuures üksnes järgmisega. Esitusele tulid helilooja pikematest klaveripaladest Ballaad Mart Saare teemal, Süit - neli rahvaviisi minu kodumaalt ja rida lühemaid, peamiselt noorusaastais komponeeritud prelüüde.

Kuigi Tubin on oma põhilises natuuris sümfoonik, on ta siiski väärtusliku panuse andnud ka eesti koorilaulule ning vokaalsolistidele. Sedagi tõika ei jätnud festival unarusse. Ettevõtmise kavva oli paigutatud kaks eliitkoori — Eesti Rahvusmeeskoor Ants Sootsi juhatusel ning Eesti Filharmoonia Kammerkoor Paul Hillieri taktikepi all. Orkestreist ning instrumentaalansambleist figureerisid programmis Eesti Riiklik Sümfoonia Orkester Arvo Volmeri ning Paavo Järvi dirigeerimisel, Tallinna Kammerorkester Juha Kangase juhatusel, Peterburi Filharmoonikud Nikolai Aleksejeviga ja Rudolf Tobiase nimeline keelpillikvartett.

Huvipakkuv võiks samuti olla fakt, et kontserti kontrabassile toodi kuuldavale esiteks Peterburi Filharmoonia Suures saalis ja siis Estonia kontserdisaalis. Ettekandjaiks osutusid bassist Aleksander Shilo ja Peterburi Filharmoonikud dirigent Aleksejevi juhatusel.

Festivali solistidest on Kanada eesti muusikaarmastajaile kindlasti tuttavad mitmed nimed, nagu pianistid Kalle Randalu, Vardo Rumessen ning Marje Lohuaru, tshellist Teet Järvi ja bass Mati Palm.

Eesti komponistidest olid Tubinale lisaks üritusel esitatud antud momendi „staarid“ Arvo Pärt, Veljo Tormis ning Erkki Sven Tüür ja omaaegseist „tuusadest“ Heino Eller, Artur Kapp, Mart Saar, Rudolf Tobias ja rida teisi. Väliseesti heliloomingut esindasid Helen Duesberg ning Kaljo Raid.

Festivali patrooniks oli Rootsi Kuningriigi Suursaadik Eestis Elisabet Borsiin Bonnier. Ettevõtmise kunstiline juht ning hing oli pianist, E. Tubina loomingu väsimatu propageerija ning tutvustaja Vardo Rumessen. Viimane oli ühtlasi festivali nägusa ning ülevaatliku bukleti toimetaja ja üks annotatsioonide kirja panijaist. Bukletis iseloomustab ta Tubinat järgmiselt: Eduard Tubin (1905—1982) on eesti väljapaistvamaid heliloojaid, kelle loomingul on 20. saj. muusikas oluline koht. Kesksel kohal tema loomingus on kümme sümfooniat, millest parimad (2., 5., 6. ja 8. sümfoonia) kuuluvad oma sisusügavuse ning tehnilise meisterlikkuse poolest eesti muusika tippteoste hulka nagu ka instrumentaalkontserdid, ooperid „Barbara von Tisenhusen“, „Reigi õpetaja“ ning ballett „Kratt“. Tubin on viljakamaid ja mitmekülgsemaid eesti heliloojaid, kelle loomingule on omane suur zhanriline mitmekesisus. Ta on võrdse eduga loonud tõelisi meistriteoseid nii vokaal- kui ka instrumentaalmuusikas.

Ürituse sümpoosionil esinesid ettekannetega E. Jurkowski (Kanada), T. Jackson (USA), A. Sõmer (USA), E. Tubin (Türgi), M. Anderson (Inglismaa), G. Larsson (Rootsi), H. Astrand (Rootsi), J.-P. Oudar (Prantsusmaa), H.-G. Lock (Saksamaa) ja Eestist V. Rumessen, M. Humal ning M. Pärtlas.

Märkmed: