Toimetaja Rivo Veski
rivo.veski@delfi.ee
Allan Mehik pildistab rästikuid ja nastikuid
FOTO: Allan Mehik
http://kasulik.delfi.ee/news/k...
Terviseamet ja sotsiaalministeerium tuletavad inimestele meelde, kuidas suvi ohutult mööda saata. Muuhulgas toonitatakse ka meie metsades varitsevate ohtude eest: puukide, aga ka rästikute eest. Viimased võivad ka ujujale ohtlikud olla.
Mõnusaks suvepuhkuseks kogus sotsiaalministeerium koos terviseametiga kokku olulised nõuanded, mida suvel (ja mõnda ka aastaringselt) meeles pidada.
1. Märka puuki ja vaktsineeri
Looduses liikudes kanna puukide lihtsamaks märkamiseks heledaid riideid. Veendu, et oled puukentsefaliidi vastu vaktsineeritud. Kui pole, pöördu oma perearsti poole või vaktsineerimiskabinetti. Kui siiski avastad nahalt puugi, eemalda see võimalikult ruttu. Puhasta hammustuskoht desinfitseeriva vahendiga.
2. Hoia toit puhta ja jahedana
Kasuta ainult värsket toitu ja puhast vett ning eralda valmistatud toit toorest. Kala ja liha küpseta põhjalikult, puu- ja köögiviljad pese jooksva veega üle korralikult üle. Ning ära hoia valmistatud toitu toatemperatuuril kauem kui 2 tundi.
3. Sääski tõrjudes pea silmas enda tervist
Reklaam
Eestis tohib müüa ainult terviseameti heakskiidetud ja registreeritud sääse- ja puugitõrjevahendeid, mille dietüül-meta-toluamiidi DEETi sisaldus ei ületa 50%. Sellegipoolest tuleks sääsetõrjevahendeid kasutada mõistlikult kasutada, sest kokkupuude neurotoksilist dietüültoluamiidi ehk DEETi sisaldava tootega võib põhjustada tervisehädasid. Sääsehammustuste vältimiseks on soovitatav kanda pikkade varrukate ja säärtega rõivaid. Loe lisa siit.
4. Joo poole vähem ja purjus sõpra ära vette lase
5. Veendu suplusvee puhtuses
Veekogu sobivuses on põhjust kahelda näiteks siis, kui vees on näha mistahes materjalist hõljuvaid esemeid, nähtav õlikile, vesi on läbipaistmatu, ebatavalist värvi, ebatavalise lõhnaga või kui veekogu lähedal asub võimalik reostusallikas nagu kanalisatsiooni väljalasketoru või sadam. Lahtiste haavade olemasolul tuleks suplemist igal juhul vältida.
Avalike supluskohtade veekvaliteedi andmetega on võimalik tutvuda terviseameti kodulehel.
6. Hoia süütevedelik ja muu ohtlik kraam lastest eemal.
Süütevedelikud peavad olema kõrgemal laste käeulatusest. Roomavate ja käputavate laste liikumisperimeetrist võiksid olla eemaldatud murust ka sigaretikonid, sipelgatõrjevahendid ja muu ohtlik. Vanavanemad, kes suvel lapselapsi hoiavad, peaksid ravimid ja kemikaalid panema lukustatavasse kappi - igal aastal saab terviseameti mürgistusteabekeskus kümneid teateid lohakile jäetud ravimite põhjustatud mürgistustest.
Mürgistuskahtluse tekkimisel tuleks helistada terviseameti mürgisteabekeskuse infoliinile 16662.
7. Päevita mõõdukalt
Päikesekiirguse üledoosiga kaasnevad päikesepõletus, kortsud ning nahavähi ja silmahaiguste tekke oht. Organismi jõuvarude taastamiseks, eelkõige D-vitamiini vajaliku koguse sünteesimiseks, piisab lühiajalistest päikesevannidest. Kui ees seisab tõesti pikem päikese käes viibimine, on soovitav kasutada päevitustooteid, mis sisaldavad kaitse- ehk päikesefaktorit ehk UV-filtrit. Kindlasti vajavad päikesekreemi lapsed, sest lapseeas saadud päikesepõletused võivad hiljem soodustada nahavähi teket.
Toote valimisel tuleb valida vanusele sobiv toode ning arvestada kreemi kaitsefaktorit (SPF). Kui kõigest hoolimata on tekkinud päikesepõletus, tuleks nahale anda esmaabi.
8. Võõraid taimi ära näpi
9. Hoidu rästiku eest
Reklaam
Ole metsas tähelepanelik, kanna jalas kummikuid ja veendu, et telefoniaku on laetud ja omab piirkonnas võrku. Rästik ründab vaid inimese ootamatult ilmumisel tema lähedusse. Kõige ohtlikumad rästikuhammustused on pea- ja kaelapiirkonnas, mis on saadud järvedes ujudes. Rästikud on head ujujad ja ujuval inimesel on veest väljas pea, kael, kuhu rästik siis ootamatult kokkupõrkel inimesega hammustab.
Esmaabiks jää rahulikuks, rästikult hammustada saanud jäseme puhul taga jäseme liikumatus, haava puhtus ning mine kindlasti perearstile või EMOsse kontrolli, vajadusel ära pelga helistada 112 või mürgistusteabekeskuse infoliinile 16662.
10. Ära söö tundmatuid taimi, seeni ja marju
Looduses liikudes kättesattunud taimede ja marjade söömisest tingitud mürgistusi põhjustavad nii piibelehed, tulikalised, ussilaka marjad kui seened. Tõsisemate mürgistuste allikaks võivad muutuda ka kauni välimuse pärast koduaias kasvatatavad taimed: kuldvihm, sõrmkübarad ja käokingad. Tundmatud seened tasub jätta metsa, valgeid seeni saavad korjata vaid seenetundjad - näiteks valge kärbseseen kasvab sageli segamini kitsemamplitega ning kogemata võib korjata hea söögiseene pähe surmavalt mürgise valge kärbseseene.
Mürgistuskahtluse tekkimisel võib helistada terviseameti mürgisteabekeskuse infoliinile 16662.
11. Armasta turvaliselt
12. Vaktsineeri reisile minnes
Vähemalt neli nädalat enne välisriiki reisimist uuri terviseameti koduleheltvaktsineerimise vajadust ja veendu, et sina ja su laps on nõuetekohaselt vaktsineeritud. Reisil olles söö ja joo ohutut toitu ning jooke, ära kasuta jääkuubikuid. Pese sageli käsi ning kasuta desinfitseerivaid vahendeid, vajadusel kasuta ka sääsetõrjevahendeid.