Vene välisminister Sergei Lavrov ütles 21. oktoobril Vene mitmele raadiojaamale antud intervjuus, et Venemaa suhtub küll mõistvalt lääneriikide huvidesse endise N. Liidu vabariikides, kuid kutsus samas arvestama ka Moskva seisukohtadega nendes riikides. Lavrov lisas siiski armulikult, et “tegemist on suveräänsete riikidega, kes võivad endale ise partnereid valida”.

“Me mõistame neid huve, ainus, mida meie tahame, on see, et need regioonidevaheliste mängude objektiivsed huvid realiseeruksid sellel territooriumil, selles geopoliitilises ruumis nende riikide huve ja loomulikult ka Vene Föderatsiooni huve arvestades, lähtudes tihedatest sidemetest, mis meid ühendavad meie Kesk-Aasia, Taga-Kaukaasia ja Euroopa naabritega, endiste Nõukogude Liidu vabariikidega,” ütles Lavrov (Delfi, 21.10.11). Sellest keerulisest “sõnasupist” võib välja lugeda, et lääneriikidel tuleb arvestada Moskva huvidega mh ka Eestis. Mis on sellise kohatu nõudmise (ettekirjutuse) taga nüüd, kui N. Liidu ametlikust laialisaatmisest möödub peatselt 20 aastat?

Vene uudisteportaal RIA Novosti edastas 19. oktoobril tuntud Vene politoloogi Valeri Homjakovi arvamuse, et Baltimaad jäävad alati Vene poliitikas mängima vaenlase rolli, mis ei muutu ka pärast 2012. a presidendivalimisi. Kas pidada lohutuseks seda, et Balti riigid pole ainsad Vene välisvaenlased? See kehtib Homjakovi sõnul ka Ukraina, Poola, Gruusia ja isegi punaudus eksleva Valgevene kohta. „Tekib mulje, et Venemaa juhtkond on veel nõukogude ajajärgu lõpus kujunenud müütide kütkes. Mida maksab näiteks agressiivne kampaania Vene meedias seoses probleemidega nõukogude sõdurite mälestusmärgiga Tallinnas? Ja mis siis? Mälestusmärk teisaldati, see on hoolitsetud, tema juurde viiakse võidupäeval lilli. Mingis mõttes elame edasi 20. sajandis, ehkki kalender räägib sellest, et on alanud 21. sajandi teine kümnend,“ edastas Delfi politoloogi sõnu.

Kahjuks on Vene meedias üsna vähe objektiivset infot Balti riikide kohta. Seda leidub vaid perioodidel, kui Venemaa sisepoliitilistest huvidest lähtudes on järjekordselt vaja leida välisvaenlane, kelleks tihti osutuvad Baltimaad. Kas praegu on just selline aeg, sest Venemaal on ju käivitumas presidendivalimiste kampaania?

Venemaa ja Balti riikide suhted on alati olnud keerukad eeskätt ajaloolise pärandi erineva tõlgendamise tõttu. N. Liidu lagunemine on teema, millel on tänapäevalgi Vene ühiskonnas lai kõlapind. Venelased ei suuda leppida võitmatuks peetud impeeriumi kokkuvarisemisega, on mitmeid märke postsovetliku nostalgia tugevnemisest, mida Kreml ilmselt soosib.

Neid süngeid pilvi hajutab siiski Eesti-Vene majandussuhete teatav elavnemine ja kaubavahetuse kasv. Samuti on aasta-aastalt oluliselt suurenenud Eestit külastavate Vene turistide arv. Oma silm on kuningas! Isiklikul tasandil suhtlemine eestlastega jt baltlastega aitab venelastel loodetavasti vabaneda müütide kütkest.

Märkmed: