www.DELFI.ee Kremli-meelse noorteliikumise Naši palvel koostasid projekti „Venemaa — Suveräänne Demokraatia” liikmed Eesti avaliku elu tegelaste musta nimekirja, kellele tahetakse keelata Venemaale sissesõit.
Enamiku äärmusrühmituse viha pälvinutest ja koha mustas nimekirjas leidnutest on Eesti täidesaatva, seadusandliku ja kohtuvõimu esindajad, samuti on siia sattunud ka mitmeid kodanikuliikumise aktiviste.
Hämmastaval kombel on muidu Eesti ühiskonnategelastest suhteliselt hästi informeeritud Naši aktvistid Toomas Hendrik Ilvese foto asemele pannud diplomaat Raul Mälgu oma.
Naši soovitab kuulutada järgnevad inimesed persona non grata’ks ning toob siinkohal välja oma põhjused ja süüdistused:
* Toomas Hendrik Ilves — president, esimene riigipea, kes on üles kasvanud väljaspool Eestit. Põhjendas pronkssõduri üleviimise hädavajalikkust sellega, et mälestusmärgi ümber peeti “Eesti-vastaseid meeleavaldusi”. Kutsus üles Venemaad G8-st (arenenud tööstusriikide klubi) välja viskama, kuna Venemaa ähvardab maailma demokraatlike riikide julgeolekule.
* Andrus Ansip — peaminister, algatas keelatud rajatiste seaduse eelnõu, toetas innukalt pronkssõduri mahavõtmist (hiljem üleviimist). Teatas, et Tõnismäe vennashauas lamab vabastajate-kangelaste asemel “kamp purjus marodööre, kes jäid omade tanki alla”.
* Allar Jõks — õiguskantsler, saanud kodanikelt avaldusi korrakaitseorganite õigusvastase tegevuse kohta, ei võtnud antud olukorras midagi ette. Istus käed rüpes ja ei võimaldanud kinnipeetutel olla inimlikes tingimustes. Selle asemel jätkati kinnipeetute hoidmist angaarides ja barakkides, vahel aheldades neid lihtsalt laternapostide külge ja jättes terveks ööks lageda taeva alla.
* Jaak Aaviksoo — kaitseminister, andis erikorralduse alustada Tõnismäe vennashauas lahtikaevamist ja matta leitud säilmed ümber. Andis erilise julmusega aprillirahutused maha surunud politsei juhtivtöötajatele teenetemärke.
* Urmas Paet — välisminister, viis läbi fašistlikku poliitikat, üritas teha Eestit tabanud küberrünnakutes süüdlaseks Vene presidendi administratsiooni. Esines tihti ettepanekutega kehtestada eri ettekäänetel Venemaa suhtes sanktsioone. Tegi palju ära, et Lääs mõistaks Eesti fašistlikku kurssi “õigesti”.
* Rein Lang — justiitsminister, sulges silmad politsei omavoli ja ebainimliku suhtumise ees kinnipeetud meeleavaldajate kallal. Tähistas oma 50. sünnipäeva 1930-ndate aastate stiilis kujundatud õllekeldris Hitlerist rääkiva etenduse „Adolf” vaatamise ja peoga.
* Urve Palo — rahvastikuminister, viis läbi Vene elanikkonna diskrimineerimise poliitikat, fašistliku kursi pooldaja. Tema algatatud on venekeelse elanikkonna “naturalisatsiooni” programm, mis rohkem meenutab etnotsiidi. Programm sisaldab venekeelse õppe ja siltide keeldu, samuti sulgeb see mittekodanikele (kolmandik elanikkonnast) võimaluse saada kodanikeks ja seista oma õiguste eest.
* Mart Helme — endine Eesti suursaadik Moskvas. Pöörane russofoob. Võrdles Venemaad lääneriikide seas terroriorganisatsioonideks peetavate Al-Qaida ja Hamasiga. Kutsus üles vabastama maailma Venemaast, mis on kurjuseimpeerium.
* Laas Leivat — Eesti aupeakonsul Kanadas. Arvab, et pronkssõduri üleviimisel tegutses valitsus “oskuslikult ja enesekindlalt”, üks aktiivsetest mälestusmärgi üleviimise ja haudade rüvetamise pooldajatest. Propageeris Nõukogude “okupatsiooni” ideed Kanadas ja teistes lääneriikides. Venemaale karmide sanktsioonide kehtestamise pooldaja.
* Tunne Kelam — järjekindel russofoob, hariduselt “ajaloolane”. Võeti tööle Rahvusraamatukokku, kuid keelati seal saamatuse ja kutsesobimatuse tõttu töötamine. Selle järel töötas mitmetel madalatasemelistel töökohtadel, muuhulgas ka linnufarmis öövalvurina. 1980-ndate aastate lõpus sai temast üks Eesti tuntumaid dissidente. Paistis silma närvilisuse ja haiglasliku kodukootud natsionalismi poolest.
* Mart Laar — Isamaa ja Res Publica Liidu esimees, Nõukogude mälestusmärkide mahavõtmist lubava seaduseelnõu algataja. On järjekindel russofoob, kelle meetodeid ei jaga isegi tema lähimad kaasvõitlejad. Nii jättis riigikogu ta 1994. aasta usaldushääletusel ilma peaministri portfellist. Laari kohta sobivad märksõnad — mahhinaator, altkäemaksuvõtja, riigivaras.
* Jüri Böhm — fašistlik aktivist, võttis osa 9. mail 2006 toimunud kaklusest antifašistidest aktivistidega. Demonstreeris avalikult fašistlikku sümboolikat, üritas asetada pronkssõduri jalamile okastraadist pärga ja sellega solvata sõdur-vabastajate mälestust.
* Ilmar Vananurm — Seto Kongressi peavanem, ajalehe Setomaa toimetaja, nõuab Venemaalt kaotatud territooriumi eest kompensatsiooni, nõuab kõikide Nõukogude mälestusmärkide demonteerimist, samuti Eesti-Vene piiri „õiglast” mahamärkimist Eesti kasuks.
* Heiki Suurkask — ajakirjanik-russofoob, korraldas Vene-vastast infovoogu pronkssõduri üleviimise ajal ja Eesti fašistlikku kursi “õiget” mõistmist Läänes.
* Anti Teraväe — fašist, Eesti Rahvusliku Liikumise liider, osales omavolilistes pronkssõduri demonteerimise katsetes, tema juhitud aktiviste kahtlustatakse mälestusmärgi korduvas värviga rüvetamises.
www.DELFI.ee 
