ANDO LEPS, 10. February 2016

11. veebruaril oleks Eesti üks nimekamaid ühiskonnategelasi, poliitik ja teadur Hardo Aasmäe saanud 65-aastaseks.

Hardo Aasmäe sündis 11. veebruaril 1951 Harju maakonnas Rannamõisas (praegu Rannajõe) ja suri täiesti arusaamatutel põhjustel, paljude arvates vägivaldselt, 29. detsembril 2014 Tallinnas.

Ta lõpetas 1969 Tallinna 20. Keskkooli ja 1974 majandusgeograafina Tartu Riikliku Ülikooli ning kaitses 1982 Leningradi Riiklikus Ülikoolis geograafiakandidaadi kraadi.

Aastail 1974–1977 Aasmäe töötas TRÜ majandusgeograafia kateedris, 1977–1990 oli ENSV Kergetööstuse Ministeeriumis teadustöötaja, 1989–1990 Mainori teadusdirektor, 1992–2006 TPÜ/Tallinna Ülikooli dotsent, tegutses juhtimis- ja planeerimisnõustajana. Aastatel 1995–1996 oli ta AS-i Eesti Fosforiit nõukogu esimees.

2001. aastast oli Hardo Aasmäe Eesti Entsüklopeediakirjastuse juhatuse liige ja 2002. aastast peatoimetaja. Alates 2005. aastast oli ta OÜ Mark Invest nõukogu liige. Ta oli Eesti Entsüklopeediakirjastuse suurim aktsionär. Suure osa selle, pankroti tõttu tegevuse lõpetanud kirjastuse varadest omandas 2009. aastal loodud ning Aasmäe juhitud MTÜ Entsüklopeedia.

Hardo Aasmäe oli NSV Liidu rahvasaadik 1989–1991 ja Tallinna linnapea 1990–1992.

Aastast 1991 juhtis ta ENSV Riikliku Julgeoleku Komitee likvideerimist. Olgu öeldud, et allakirjutanu oli samuti selle likvideerimiskomisjoni liige ning koos Aasmäega käisime, kaasas televisiooni võttegrupp, üle võtmas internatside kantsi, liidulise alluvusega sõjatehast „Dvigatel“. Tolleaegne olukord Eestis oli väga ärev ja ettearvamatu, ning praegu sellele mõeldes on selge, kui erakordselt riskantsed ja ohtlikud sammud need olid. Nii meie kui ka Eesti Televisiooni võttegrupp olime seal esmakordselt.

Hardo Aasmäe oli Eestimaa Rahvarinde eestseisuse ja volikogu liige 1990–1991 ning üks Arengupartei asutajaid 1996.

Aastaid tegi Aasmäe raadiosaateid ja kuulus alates 1998. aastast saatesarja "Mnemoturniir" Tarkade klubisse. Ta oli Eesti Geograafia Seltsi ja MTÜ Konstantin Pätsi Muuseum liige, 2008. aastani oli ta Eesti Rooma Klubi president. Alates 7. septembrist 2013 oli ta Vaba Tallinna Kodaniku linnapeakandidaat. 2014. aasta Euroopa Parlamendi valimistel kandideeris ta Eesti Iseseisvuspartei nimekirjas, kuid ei osutunud valituks.

2006. aastal Aasmäe pälvis Riigivapi III klassi teenetemärgi ning alates 2008. aastast oli ta Tallinna aukodanik ja Tallinna teenetemärgi omanik.



Hardo Aasmäe näol oli meil tegemist suure tutvusringkonna ja väga avarat silmaringi omava inimesega, kes teadis ka neid asju, mis on tänastele valitsustegelastele ja eriti Reformierakonnale arvatavasti ohtliku tähendusega.

Näiteks juhul, kui peavad paika suurt avalikku huvi pakkunud Aasmäe ütlused, et kurikuulsa VEB-fondi raha (20,5 miljonit USA dollarit) võttis ühest Leningradi (Peterburi) pangast välja üks Reformierakonnaga tihedalt seotud ekspoliitik, ja oletades, et too oli KGB agent (miks siis muidu kapo tema kohta vaikib?) ning käis end 1995. aastal kapo-s üles andmas kui KGB agent, siis tekib paratamatult järgmine ülioluline küsimus: kuidas sai see inimene olla aastatel 1992 –1995 Riigikogu liige ning minister? Järelikult ta rikkus süümevannet...

Kuid arvatakse, et neid isikuid on olnud meil palju rohkem ja „ükski koer ei ole haukunud“. Aasmäe on samuti väitnud, et VEB-fondi raha ei läinud Eestist üldse välja (vt. ajaleht Pealinn, 16. september 2014).

Võib-olla siis ka Siim Kallasega seotud 10 miljonit USA dollarit ei läinud Eestist välja ja meie julgeolekuteenistusi lihtsalt ainult lollitati sellekohaste paberite liigutamisega „mööda maailma“, kuid kaotsiläinud raha pandi lihtsalt oma taskusse, s.t Reformierakonna juhtivate tegelaste taskusse?

Paratamatult tekib küsimus: kas VEB-fondi sidemed Reformierakonna tekkega ja ühtlasi USA Bank of New York kaudu toimunud rahapesuga, mis on 70 aastaks salastatud, pole seotud ka Hardo Aasmäe enneaegse surmaga?



ANDO LEPS,

õigusteaduse doktor, ENSV Riikliku Julgeoleku Komitee likvideerimise komisjoni ja Eesti Rooma Klubi liige

Märkmed: