Laupäeval, 25. mail jälgis sadu miljoneid euroopa silmapaare teleriekraanide vahendusel Tallinna uut Saku Suurhalli lava. 47 aastat peetud Eurovisiooni lauluvõistlusel triumfeeris möödunud aastal Eesti duo Tanel Padar ja Dave Benton ja seega langes Eestile tänavune 24 riigi võõrustaja roll. Saadet oli võimalik ülemaailmselt Interneti kaudu arvutis jälgida, ning seda kandis üle Prantsusmaa kanal TV5, mis torontolastenigi jõuab. Võitjaks pärjati läti laul, teisele kohale tuli laul Maltast ja eesti laul, rootslanna Sahléne'i esitluses valiti kolmandale kohale. Selle muusika kirjutasid Pearu Paulus, Ilmar Laisaar, Alar Kotkas; sõnad Jana Hallas. Järgneva päeva, 26. mai pärastlõunal, lennutas RIINA KINDLAM kommentaaride palve itta, ka arvuti abil, nimelt e-posti teel. Järgneb valik euroopa eesti noorte reakstioonidest:

Anne Härmaste, 34, Tallinn: Mina pole üldiselt suur Eurovisiooni fänn, kuid seekord vaatasin huviga, kuna ETV oli perioodiliselt juba tutvustanud ettevalmistamistuste köögipoolt ja oli huvi näha, kuidas sellega hakkama saadakse. Ja hakkama saadi minu (nagu ka välisriikides hääletuspunkte ette lugenud saatejuhtide arvates) väga hästi. Tegu oli silmatorkavalt hea kujundusega ning vaimukate laulude vaheliste videoklippidega. Vähemalt minu eesti huumori jaoks olid need nii head, et meeldisid rohkem kui eurolaulud. Kommenteeriti küll, et Prantsuse TVs olid saatejuhid tihti videoklippide peale lobisenud ja selgitanud huumori mõtet: näiteks et eestlased armastavad saunas käia ja suusatada... Võib-olla nad tõepoolest ei tea mis asjad need on...? Kujundus oli tipp ja ka see oli oluline, et kogu lavastus/IT (informatsiooni tehnoloogia – toim.) oli eestlaste välja mõeldud, mitte välismaalt sisse ostetud. Mulle meeldis kuidas välismaa saatejuhid eesti keeles "Tere õhtust, Eesti" ja "Te olete väga ilusad, Marko ja Annely" purssisid. Mille peale veidi kiirustav Matvere vastas pika eestikeelse viisakustiraadi väga eestlaslikult: "Yes. And What about the points?" Aga arusaadav ka, kui eetrisse minevad sekundid on loetud.

Andres Kasekamp, Torontos sündinud, Tartu Ülikooli õppejõud: "See on uus tipphetk balti ühtsuse jaoks."

Heiki Männik, 25, Eestist, üliõpilane Londonis, UK: Lavakujundus oli ekstraklass! Enamus eelnevate aastate kontserte on korraldatud kõikidele teada tuntud ja käidud maades ning tuttavates kontserdihallides. Vastupidiselt sellele on tänavune (ja ka järgmise aasta) kontserdi korraldajamaa ja kontserdipaik kõigile uus ja tundmatu - ju siit ka suurepärane võimalus enesereklaamiks, et ülejaanud Euroopale piiksuda "hei hei meie siin." Läti võit tuli kahtlemata üllatusena kuigi see kahtlus oli küll, et ka selle aasta võit läheb mõnele väikesele vähemtuntud maale, sest ega midagi ei saa salata, Inglismaa, Iirimaa ja Rootsi lauluoskus on kõikidele tuntud ja nende võidu peale ei kergita keegi kulmugi enam. Nüüd on nende maade kõrvale vapralt kerkinud ka Eesti ja Läti. Läti laul erines oma iseloomult ega olnud tüüpiline euromoos - oleksin isegi andnud 12 punkti.

Katre Keinast, 17, Tallinn: Oli suur au, et see toimus just Eestis. Korraldus oli väga hea. Olin kohal Raekoja Platsis. Pilet Saku Suurhalli oli liiga suur (u. 4000.-), kuid vanalinnas oli lõbu laialt. Väga hästi nägi mis seal toimus suurelt ekraanilt. Korraldatud oli küll väga hästi, ei osanud seda ehk Eestilt oodatagi. Igati originaalne oli see, mis toimus iga laulu tutvustuse juures. Eesti sai hakkama. Loodan, et oli natuke kasu sellest...

Martin Vallas, 36, sündinud Stockholmis, Stockholmi Eesti Kooli õpetaja: Eurovisioon on Rootsis suur asi. Kuigi iga päevalehe kultuurikriitik igal aastal leiab, et hirsamat asja pole olemas, on Eurovisioon see muusikaüritus millest kirjutatakse kõige rohkem. Esiteks on Rootsis oma konkurss (6 laupäeva õhtut) ja siis lõpuks finaal. Kuna reporterid saabuvad varem, kirjutatakse sündmuspaigast palju. Arvatavasti pole nii palju euroopa reportereid iial samaaegselt Tallinnas viibinud. Rootsi lehtedes on kirjutatud palju ja head. Kuulujutud räägivad, et üritus neelas ühe kolmadiku Eesti televisiooni aasta eelarvest, aga vaadates PR-perspektiivist oli see arvatavasti väärt igat EEKi. Nägin ise võistlust koos sõpradega ühes Stockholmi eeslinnas. Ei saa ütelda et olin täiesti "kaasas" (olen intellektuaalne eurooplane, ei või näidata liiga suurt huvi...), aga minu arvates läks kõik väga hästi. Läti võitis, nii et järgmine aasta on Eurovisioon Riias. Kas ma vaatan? Kui pole midagi muud teha...

Marek Marana, 30, Eestist, elab New Yorgis. Aitas Eurovisiooni saate ülekandmise üritusega New Yorgi Eesti Majas: Minu arvamus on, et see üritus on täielik jama, "the best of eurotrash", aga kuna see toimus Eestis, oli seda tore vaadata.

Leida Lepik, Tartu: Usutavasti mõjus see nn. moodne muinasjutt Eestist väljapoole nii mõnelegi ehmatavalt, et eestlased ei elagi elektrita majades ja ei käi pasteldes ringi ning ei söö ainult hapukapsast ja heeringat. Vähemalt eurokergemuusika armastajad ja seega Eurovisiooni jälgijad said teada, et oleme ikka kõvad tegijad, kõvemad kui keegi enne. Lava, mis iga laulu jaoks täieliku muundumise läbi tegi oli vapustav. Vaheklippide huumor jõudis kindlasti kuulsa inglise huumoriga ühele tasemele ja on väärt neid ohtraid kiitusi, mis tänastes lehtedes erinevatelt välismaa kommentaatoritelt tulnud. Lugedes tänasest Postimehest BBC kommentaaridega artiklit (27. mai – toim.) läheb esmaspäev kohe vähem siniseks. See on juba kõva tunnustus.

Maimu Nõmmik, 36, sündinud Kitcheneris; turundus- ja adminjuht kunstigaleriis Tallinnas: Oli tore show ja on hea meel, et Läti võitis. Eesti tõstis lati kõrgele - teistel tuleb raske teha nii head saadet. See olevat olnud tehniliselt kõige arenenum Eurovisioon. (Tean, et Eesti saatkond Londonis korraldas ka ühise Eurovisiooni vaatamise.)

Marius Baum, 24, Eestist, aastane majandustudeng Helsingis: Pean ütlema, et minu üllatuseks said eestlased väga hästi hakkama Eurovisiioni võõrustamisega. Programmis oli meelelahutust, leidlikkust ja üllatusi ja seega palju positiivset reklaami Eestile kui riigile. Äkki on Euroopa Liidus meile seega koht kindlustatud?

Anne-Pii Saare, sündinud Rootsis, elanud Eestist üle 10 aasta: Eurovisiooni olen mina vaadanud sellest ajast kui olin väikene tüdruk ja ABBA võitis oma "Waterloo"ga. Eurovisioon on eurooplasele show, mida ei tohi liiga tõsiselt võtta, pigem huumoriga. See on paljudele üks aasta tipphetk meelelahutuses. Eestile oli see nagu suur loosivõit, kui Eesti eelmisel aastal võitis. Olen kindel, et nüüd tuntakse palju suuremat huvi Eesti vastu ja turistide vool (= meile suurem sissetulek) suureneb. Veelgi parem, et Läti võitis sel aastal. Siin toimub Baltikumi suurtutvustus Euroopale. Veelgi suurem põhjus, et eurooplasel siia poole tulla!

Kultuur

TRENDING