Umbes aastal 400 pandi kirja mitmete kõrbeisade tõekspidamised ja tarkus, mis tänaseni on säilinud. Nende töö kaine paatos väärib 1600 aastat hiljem meie skeptilises, vaimselt uinud ja tihti kurjas, negatiivses maailmas meelespidamist, vajaliku jõuallikana raskematel aegadel. Elame teadagi ajastul, kus negatiivsus valitseb, sõjahirm ja majanduslikud mured domineerivad. On päevi, eriti praegusel aastaajal, kus päike paistab harva, kui tuleb lootusetuse tunne peale. Õõnestajad, pealtnäha kenad inimesed, kes on aga salakavalad torkijad, kes jalgealust uuristavad, varisere ja valskusejüngreid, kes naeratades ütlevad ühte, aga tegelikult teevad teist — neid on tihti palju, ja nad teevad elu raskeks. Siis on vaja rohkemat kui päikeskiiri, et ammendada jõudu neist allikatest, mis igal päeval on meie ümber. Päike soojendab, taeva poole vaadates aga tajume ka teist suurt jõudu, mis annab meile seda vajalikku energiat, mis võimaldab positiivset lähtumist isegi kõige hallimatel ja vihmasematel päevadel. Saame eeskuju võtta kõrbeisadest - kristlikest eremiitidest, koptidest, kes Egiptuses, kristliku mungakultuuri hällis liivasammaste otsas või koobaskloostrites elasid aastakümneid vaikuses, askeetlikult. Askees eristab munka „tavalisest“ kristlasest, ja sõna munk ise tähendab eelkõige vaeva. Askees on pingutustnõudev harjutamine. Kõrbeisad olid inimesed nagu sina ja mina, kes aga hakkasid tõepoolest Kristuse mäejutluse kohaselt elama. Olid lihtsad inimesed, kes Kristuse õpetust võtsid südamesse. Umbes aastal 400 pandi kirja mitmete kõrbeisade tõekspidamised ja tarkus, mis tänaseni on säilinud. Nende töö kaine paatos väärib 1600 aastat hiljem meie skeptilises, vaimselt uinud ja tihti kurjas, negatiivses maailmas meelespidamist, vajaliku jõuallikana raskematel aegadel. Keegi ei pääse katsumusteta taevariiki, nagu leidis kõrbeisa Antonios. Inglite ja deemonite vahel on raske liikuda, aga kui usume enesesse, võtame tõeks kristliku õpetuse, siis saame jõudu ja usku, energiat edasi elamiseks. Kuigi palvetada võib — „ära saada meid kiustatusse“ (Mt.6:13), on neid kiusatusi moodsas, skeptilises maailmas liiga palju, et vaid sõnadega neid eemale peletada. Ei tule elada askeetlikult nagu kõrbeisad ja -emad, et jõuallikani jõuda. Tuleb vaid ümber vaadata ning tunda, tajuda, uskuda, et Ta on kõikjal meie ümber, ka raskematel hetkedelgi.
Nädala mõttetera: Jõuallikatest (1)
Viimased kommentaarid
Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
Avaldamiseks:
14. II 2002
Eesti kirikute ja koguduste seadus diskrimineerib maausulisi
“12. veebruaril Riigikogus vastu võetud Kirikute ja koguduste seadus diskrimineerib taara- ja maausulisi” väidab Ahto Kaasik, eesti Taarausuliste ja Maausuliste Maavalla Koja Kirjutaja. “Me taotleme presidendilt seaduse tagasilükkamist ja oleme informeerinud sellest ka Riigikogu õiguskomisjoni ning Siseministeeriumi usuasjade osakonda.”
Seaduse ß 7 sätestab usuliste ühenduste kohustuslikud nimetäiendid - kirik, kogudus, koguduste liit ja klooster - ning välistab omanimede kasutamise võimaluse.
Põhjendus, et niisugune täiendite piiramine väldib seaduserikkumist ning takistab mitteusulistel ühendustel end usulisena registreerimast, ei pea paika. Seaduserikkujail on ükskõik, kuidas nad kasusaamise eesmärgil moodustatud pseudo-usuühinguid nimetavad. Probleeme tekib hoopis mittekristlikel usuühendustel, kes usulistel põhjustel ei saa end ei kirikuks, koguduseks ega kloostriks nimetada.
Kui seadus 2002.a. 1. juulil jõustub, järgneb sellest loogiliselt Taarausuliste ja Maausuliste Maavalla Koja likvideerimine registreeritud usuühendusena. Samuti kaob nii taara- kui maausulistel võimalus luua uusi usuühinguid.
Maavalla Koja seisukoht on, et kõik seadusega lubatud nimetäiendid on kristlikud ja seega maa põlisrahva pärimusest lähtuvatele maausulistele ja taarausulistele vastuvõetamatud. Sõna kogudus tähendab ajalooliselt eesti keeles üldse kristlikku ühendust.
Maavalla Koja Vanem Andres Heinapuu kommenteeris: See on räige Põhiseaduse ja usuvabaduse rikkumine. Juhul kui president kuulutab Kirikute ja koguduste seaduse Riigikogus vastuvõetud kujul välja, oleme sunnitud selle vaidlustama õiguskantsleri juures. Kui ei õnnestu õiglust ja kõikide usundite võrdset kohtlemist saavutada siseriiklikult, oleme valmis oma usuvabaduse kaitsel pöörduma Euroopa Inimõiguste Kohtusse ja Eesti Vabariigis usulise ning kultuurilise enesemäsäramise probleemi teadvustamiseks ka ÜRO põlisrahvaste koostöökogude poole.
-30-
Ahto Kaasik
Taarausuliste ja Maausuliste Maavalla Koja Kirjutaja
tel. 056 686 892
14. II 2002
Eesti kirikute ja koguduste seadus diskrimineerib maausulisi
“12. veebruaril Riigikogus vastu võetud Kirikute ja koguduste seadus diskrimineerib taara- ja maausulisi” väidab Ahto Kaasik, eesti Taarausuliste ja Maausuliste Maavalla Koja Kirjutaja. “Me taotleme presidendilt seaduse tagasilükkamist ja oleme informeerinud sellest ka Riigikogu õiguskomisjoni ning Siseministeeriumi usuasjade osakonda.”
Seaduse ß 7 sätestab usuliste ühenduste kohustuslikud nimetäiendid - kirik, kogudus, koguduste liit ja klooster - ning välistab omanimede kasutamise võimaluse.
Põhjendus, et niisugune täiendite piiramine väldib seaduserikkumist ning takistab mitteusulistel ühendustel end usulisena registreerimast, ei pea paika. Seaduserikkujail on ükskõik, kuidas nad kasusaamise eesmärgil moodustatud pseudo-usuühinguid nimetavad. Probleeme tekib hoopis mittekristlikel usuühendustel, kes usulistel põhjustel ei saa end ei kirikuks, koguduseks ega kloostriks nimetada.
Kui seadus 2002.a. 1. juulil jõustub, järgneb sellest loogiliselt Taarausuliste ja Maausuliste Maavalla Koja likvideerimine registreeritud usuühendusena. Samuti kaob nii taara- kui maausulistel võimalus luua uusi usuühinguid.
Maavalla Koja seisukoht on, et kõik seadusega lubatud nimetäiendid on kristlikud ja seega maa põlisrahva pärimusest lähtuvatele maausulistele ja taarausulistele vastuvõetamatud. Sõna kogudus tähendab ajalooliselt eesti keeles üldse kristlikku ühendust.
Maavalla Koja Vanem Andres Heinapuu kommenteeris: See on räige Põhiseaduse ja usuvabaduse rikkumine. Juhul kui president kuulutab Kirikute ja koguduste seaduse Riigikogus vastuvõetud kujul välja, oleme sunnitud selle vaidlustama õiguskantsleri juures. Kui ei õnnestu õiglust ja kõikide usundite võrdset kohtlemist saavutada siseriiklikult, oleme valmis oma usuvabaduse kaitsel pöörduma Euroopa Inimõiguste Kohtusse ja Eesti Vabariigis usulise ning kultuurilise enesemäsäramise probleemi teadvustamiseks ka ÜRO põlisrahvaste koostöökogude poole.
-30-
Ahto Kaasik
Taarausuliste ja Maausuliste Maavalla Koja Kirjutaja
tel. 056 686 892
Arvamus
TRENDING
