Umbes aastal 400 pandi kirja mitmete kõrbeisade tõekspidamised ja tarkus, mis tänaseni on säilinud. Nende töö kaine paatos väärib 1600 aastat hiljem meie skeptilises, vaimselt uinud ja tihti kurjas, negatiivses maailmas meelespidamist, vajaliku jõuallikana raskematel aegadel. Elame teadagi ajastul, kus negatiivsus valitseb, sõjahirm ja majanduslikud mured domineerivad. On päevi, eriti praegusel aastaajal, kus päike paistab harva, kui tuleb lootusetuse tunne peale. Õõnestajad, pealtnäha kenad inimesed, kes on aga salakavalad torkijad, kes jalgealust uuristavad, varisere ja valskusejüngreid, kes naeratades ütlevad ühte, aga tegelikult teevad teist — neid on tihti palju, ja nad teevad elu raskeks. Siis on vaja rohkemat kui päikeskiiri, et ammendada jõudu neist allikatest, mis igal päeval on meie ümber. Päike soojendab, taeva poole vaadates aga tajume ka teist suurt jõudu, mis annab meile seda vajalikku energiat, mis võimaldab positiivset lähtumist isegi kõige hallimatel ja vihmasematel päevadel. Saame eeskuju võtta kõrbeisadest - kristlikest eremiitidest, koptidest, kes Egiptuses, kristliku mungakultuuri hällis liivasammaste otsas või koobaskloostrites elasid aastakümneid vaikuses, askeetlikult. Askees eristab munka „tavalisest“ kristlasest, ja sõna munk ise tähendab eelkõige vaeva. Askees on pingutustnõudev harjutamine. Kõrbeisad olid inimesed nagu sina ja mina, kes aga hakkasid tõepoolest Kristuse mäejutluse kohaselt elama. Olid lihtsad inimesed, kes Kristuse õpetust võtsid südamesse. Umbes aastal 400 pandi kirja mitmete kõrbeisade tõekspidamised ja tarkus, mis tänaseni on säilinud. Nende töö kaine paatos väärib 1600 aastat hiljem meie skeptilises, vaimselt uinud ja tihti kurjas, negatiivses maailmas meelespidamist, vajaliku jõuallikana raskematel aegadel. Keegi ei pääse katsumusteta taevariiki, nagu leidis kõrbeisa Antonios. Inglite ja deemonite vahel on raske liikuda, aga kui usume enesesse, võtame tõeks kristliku õpetuse, siis saame jõudu ja usku, energiat edasi elamiseks. Kuigi palvetada võib — „ära saada meid kiustatusse“ (Mt.6:13), on neid kiusatusi moodsas, skeptilises maailmas liiga palju, et vaid sõnadega neid eemale peletada. Ei tule elada askeetlikult nagu kõrbeisad ja -emad, et jõuallikani jõuda. Tuleb vaid ümber vaadata ning tunda, tajuda, uskuda, et Ta on kõikjal meie ümber, ka raskematel hetkedelgi.

Märkmed: