Mõnikord juhtub nii, et tähelepanuväärsete loominguliste saavutustega väliseestlane jääb meie ühiskonna ja ajakirjanduse tähelepanuorbiidist teenimatult välja. Siin võib põhjuseks olla selle isiku jäägitu pühendumus oma erialale, mis ei jäta millekski muuks aega; võibolla ka tagasihoidlikkus, sidemete katkemine eestlaskonnaga või ülim hõivatus.

Siis on hea, kui keegi juhib tähelepanu sellele isikule. Nii on juhtunud Kanadast pärit eestlase Alar Kiviloga, kes on ilmselt maailmakuulsaim eesti juurtega filmimees. Operaator-lavastajana on ta teinud filme Frank Sinatra, Ben Kingsley ja Jim Carreyga. Postimehe nädalalõpuleht Arter avaldas pikema intervjuu Alar Kiviloga, mille autoriks on Aare Tilk. Vahendame intervjuu nimeka filmimehega refereeritult ka meie lugejatele. Kirjutisest selgub, et Alar Kivilo on Hollywoodis filme teinud juba 20 aastat. Veebruarikuus jõudis kinodesse tema värskeim töö — II maailmasõja teemaline filmiepopöa „Harti sõda“ („Hart's War“), kus peaosa kehastab tuntud supertäht Bruce Willis.

Aare Tilk räägib intervjuu sissejuhatuses, kuidas ta Kivilo loominguga tutvus. Laenutanud filmi „Lihtne plaan“ (The Simple Plan“) videovariandi, lummasid teda esimestest hetkedest peale avakaadrid Jaapani akvarellidelt ja puugravüüridelt tuttava õhkõrna, minimalistliku esteetikaga. Ta imetles suurepärase operaatoritöö tulemust — sinakasvalgeid lumevälju, tumedat ja raagus metsa, kaugeid inimsiluette... Seda kõike lisaks kiires tempos arenenud süzheele, mis tegi ühe üllatava pöörde teise järel.

Lõputiitritest selgus, et filmi operaator on eesti päritolu Kanada filmitegija Alar Kivilo. Tilk helistas talle, öeldes, et oli „äsja avastanud shokeerivalt hea filmi“. Filmimeister vastas tagasihoidlikult, et „mis sellest nii väga kiita, see on juba vana lugu“ ja lisas, et tal on pärast seda veel mitu muud filmi tehtud.

Et Alar Kivilo oli just lõpetanud töö filmiga „Harti sõda“, nõustus ta heitma pilgu oma 20 aastat kestnud filmikarjäärile, mille jooksul ta on olnud 21 mängufilmi operaator-lavastaja.

Esmalt läks jutt 1983. aastal valminud filmile „Vasemägi“ („Copper Mountain“), kus mängis praegune filmistaar Jim Carrey. 21-aastane Ottawa noormees Jim Carrey oli juba siis tuntud koomikuna. Ta esines klubides ja tegi kaasa mõnes Kanada TV-sarjas. Carrey'l jätkus tahtmist ja energiat isegi võtete ajal filmitegijate lõbustamiseks, meenutab Alar Kivilo ja viib jutu edasi oma esimesele tõelisele kinofilmile „Dad“, mis valmis 1988. aastal. See on kadunud poja tagasijõudmise lugu, kus peaosalistena tegid kaasa Martin Sheen ja Barnard Huges. Filmivõtted tehti Lõuna-Iirimaal. Väikese rahva esindajana mõistis ta seal märksa paremini iirlaste uhkust ja rahvuslikke tundeid kui ameeriklased. 1980-ndate lõpul tegeles Alar Kivilo reklaamide ja muusikavideode lindistamisega, et siis edasi liikuda Hollywoodi. 1990-ndatel valmis tal koos sõbra ja rezhissööri Paul Shapiroga koguni viis telefilmi. Paljud võtted tehti Kanadas, kus odav dollar võimaldab tootmiskulusid kokku hoida.

Omaette põnevaks tööks oli 1996. a. valminud telefilm „Young at Heart“, kus tegi kaasa legendaarne laulja ja näitleja Frank Sinatra. Tegemist on lihtsa ja liigutava looga, mis sündis filmi produtsendi, Sinatra tütre Tina ideest. Filmi peategelane otsustab oma surnud abikaasa mälestuseks avada restorani ja loodab, et avaõhtul tuleb sinna Frank Sinatra. Ta tuligi! Ja tuli ka kaheks tunniks New Yorgist Torontosse, kus filmivõtted toimusid.

Järgnes lõbus lugu, miniseriaal tulnukatest pealkirjaga „Invaders“, mis esitati 1996.a. Ameerika Filmioperaatorite Ühingu preemia saamiseks. Kuid siis tuli tõeline läbimurre filmiga „Gotti“. See maffia ristiisast John Gottist jutustav film sai koguni 7 Emmy auhinda (sh. ka parima operaatoritöö eest). Ja 1997.a. esitati Kivilo taas parima operaatori kandidaadiks. Kaabeltelevisiooni-kompaniid tunnustasid omakorda teda „The Cable Ace'i“ preemiaga. Gotti oli ise tõeline vanglas istuv maffiooso. Sündmustiku tõepärasuse huvides küsiti temalt nõu ja ta esitas seejuures filmitegijatele mitmeid nõudmisi ja tingimusi. Filmis on kasutatud huvitavat võtet — iga kord, kui Gotti kaadrisse ilmub, muutub ta ise nagu valgusallikaks. Kivilo selgitas, et selle võttega taheti Gottit kujutada tulle lendava(hukkuva) liblikana. „Gotti“ massistseenides tegid kaasa tõelise kuritegeliku allilmaga kuritegeliku maailmaga seotud isikud. „Nad olid meile justkui kindlustuspoliis,“ meenutab Kivilo. Muide, samu tegelasi võib näha ka „Sopranod'es“.

Järgmisel aastal valminud „Lihtne plaan“ on samuti üks huvitavamaid Kivilo loomingulisi saavutusi, mis võlub oma väljendusvahendite lihtsusega. 2000. a. algas Alar Kivilo koostöö rezhissöör Gregory Hoblitiga. Visuaalselt vaatemänguline „Frequency“ tõi sisse 49,4 miljonit dollarit, misjärel Kivilost hakati rääkima kui operaatorist, kes on võimeline ühtviisi efektselt filmima nii tundelist draamat kui ka futuristlikku thriller'it. Näis juba, et Alar Kivilo on end avastanud põnevusfilmide loojana, kui korraga järgnes hoopis erinev ja keerukas „Klaasmaja“. Selle loomingulise proovikivi juurde juhatas Alar Kivilo foto, millel läbi piimja klaasi paistab noormehe vari. Film on suures osas üles ehitatud valge-sinise tonaalsusele, mille kaudu püütakse edastada peategelase emotsionaalseid läbielamusi.

Ja nii jõudsidki ajakirjanik ja maailmakuulus operaator viimase Alar Kivilo loomingulise suursaavutuseni, filmini „Harti sõda“. Suur osa intervjuust on just selle suurejoonelise filmi valmimisega seotud. Neli kuud viibisid filmitegijad Tshehhimaal, kus tuli 40.000-ruutmeerine ala katta kunstlumega, siis käis sellest üle 3000 massistseenides osalenut üle ja kõik algas uuesti.... Filmis olid kasutusel ehtsad inglise sõjaaegsed lennukid, korraga tegutses seitse operaatorit. „Me ei tahtnud teha hollywoodilikku hästi väljavalgustatud lugu, vaid luua realistlikku vangilaagri atmosfääri,“ räägib Kivilo. Filmi produtsent David Ladd, kellega Aare Tilk läinud sügisel kohtus, ütles, et Alar Kivilo pole lihtsalt väga hea operaator, ta täpsustass: „He's great!“

Kultuur

TRENDING