Tuntud ja tunnustatud kitarrist ja muusikaprodutsent,
Boris Bagger on sündinud Karlsruhes, õppinud sealses konservatooriumis, samuti Freiburgis ning võtnud mitmeid meistrikursusi. Ta on olnud mitmete ansamblite asutajate hulgas, mänginud paljudes muusikateatrites ja teinud koostööd hulga tuntud solistide ja dirigentidega, teinud palju kontsertreise ja raadiolindistusi, osalenud festivalidel ning pälvinud auhindu.
Sidemed Eestiga algasid 1985.aastal, kui teda paluti esineda Tallinnas kontserdiga. Baggeri sooviks oli, et ta saaks siis ka kontakte Eesti muusikute paremikuga, mis ka õnnestus — teda tulid kuulama sellised tipud nagu Kalle Randalu, Raimo Kangro, Lepo Sumera, Jaan Õun jpt. Peale seda algasid tihedad kontaktid — ta kutsus Sumera ja Randalu ülikooli kaudu Karlsruhesse kursusi pidama.
Karlsruhes toimuvad igal aastal kultuuripäevad ning Baggeril tuli idee, et miks ei võiks seal esineda niisugune team nagu seda on Estonia. Plaanitu sai 1992.a. teoks ning tema sõnul oli tegemist Eesti kõigi aegade suurima kultuuriekspordiga: seal esines kahe kuu jooksul ligi 900 kunstnikku erinevatelt aladelt — kunst, muusika, teater, kirjandus... Näiteks kirjanik Jaan Kross, Estonia teater, rock- ja dzhässbandid... Seega oli terve Eesti kultuurielu äkki keset Euroopat laiaulatuslikult presenteeritud. Boris Bagger oli ise selle ürituse kunstiliseks juhiks ja organiseerimine algas juba 1990.a., kui Eesti vabanemine polnud veel teada. Üsna pea sai aga Eesti vabaks ja nimetatud üritus oli Eesti kultuurielu propageerimise mõttes väga viljakas. Järgnesid reisid Eestisse, mille tulemusel anti välja mitmeid katalooge....
1992.a. asutati firma Edition 49, mille asutajateks kolm inimest Saksamaa ja kolm Eesti poolt. Eesti kohta võis öelda, et ta oli 50 aastaks otsekui maailmakaardi pealt ära kustutatud — ja firma loojate idee oligi selles, et Saksamaal, mis asub keset Euroopat ja kus elanikkond on 82 miljonit, kus on üle 1000 muusikakooli, üle 150 professionaalse orkestri, üle 100 ooperimaja — on väga hea võimalus Eesti muusikat tuntuks teha. Otsekohe hakati tegema nooditrükki kõrgtehnoloogilisel viisil arvutis ning välja andma plaate; igalt heliloojalt üks autoriplaat — Rene Eespere, Peeter Vähi, Heino Eller, Jaan Rääts, Lepo Sumera jmt. Ühtekokku on siiani välja antud 28 plaati Eesti muusikaga koostöös ühe teise firmaga, kes turustab. Tegevus läheb pidevalt ülespoole — igal aastal osaletakse Frankfurdi Muusikamessil, mis on kõige suurem muusikamess maailmas, tutvustades Eesti muusikat. Ja Eesti on palju tunnustust leidnud.
Edition 49 annab välja väga erinevates muusikastiilides plaate — olgu selleks klassika, dzhäss, pop, koorimuusika jpm. Jõulukingiks sobivat plaati Winter Classics (kitarr — Boris Bagger, dirigent — Hendrik Vestman; Nõmme Linnaorkester) on näiteks Saksamaal müüdud 50.000 eksemplari — ja tunnustust on saanud nii Eesti orkester kui Eesti arranzheerijad, kellest üks on Baggeri abikaasa, Eestis sündinud helilooja Maria Mank ja teine Edition49 Tallinna büroo juhataja Valdo Preema.
Tänu Edition 49 tegevusele tuntakse Eesti muusikat nüüd laias maailmas hästi — firma on ka esimene muusikakirjastus maailmas, mis läks Internetti ja seda just Eestis. Internetiaadress on http://www.edition49.de . Selle aadressi kaudu saab kuulata väga palju repertuaari — Urmas Sisaskit, Lepo Sumerat, Jaan Räätsa jmt., hankida mitmesugust informatsiooni ning tellida ka plaate. Ja nende lehekülgede külastajaid leidub rohkesti.
Kõige tähtsam asi, mis Eestil eksportida, on kahtlemata kultuur ja klassikaline muusika, rõhutab Boris Bagger, kes on organiseerinud ka tellimusi paljudele Eesti heliloojatele — Eestisse on viidud üle 60 tellimuse. Ühena viimastest tellis Baden-Badeni orkester Jaan Räätsalt suure helitöö flöödile, kitarrile ja suurele orkestrile, mille esiettekanne oli eelmisel aastal: rahvas seisis püsti ja aplaus oli pikem kui pala ise.
Koostöös eestlastega tegi firma Edition 49 maailma suurima muusikaleksikoni Musicians Data Base, mille eest võideti kaks aastat tagasi auhind. Elektrooniline leksikon sisaldab 120.000 sõna erinevatest muusikavaldkondadest (klassika, dzhäss, pop) ja see on võimalik paljudes keeltes. Andmed sisestati ja töödeldi Eestis, edasine töö viidi läbi Saksamaal. Leksikon pakub infot nii muusikute kui heliloojate kohta ning sisaldab kõikvõimalikke viiteid.
Praegu teeb Edition 49 ka 30 Saksa firmale nooditrükitööd.
Firma edasised plaanid — märtsis ollakse taas muusikafestivalil ja sooviks on ka Põhja-Ameerika turule tulla, kuna Euroopa ja Jaapani turg on hästi esindatud. Puudub veel Ameerika ja Kanada oma, kus tuleks samuti propageerida Eesti kõrgkvaliteetset ja professionaalset muusikat, mis kõikjal Euroopas fantastilisi arvustusi saanud. Ning teha Eestit enam tuntuks tõsise muusikapartnerina.
Bagger leiab oma pikaajalistele Eestiga koostöökogemustele toetudes, et seal leidub väga palju haritud, kõrgkvaliteediga töötajaid. Eesti on teatavasti lühikese ajaga teinud läbi suure arengu ja jõudnud paljudes valdkondades päris tippu: võtame näiteks mobiiltelefoni laia kasutusala — mida kõike saab maksta mobiiliga, näiteks parkimine. Sotsialistlik maitse ja mõttelaad on Eestis täielikult ära kadunud.
Eesti on väike riik, aga kui suur panus on tal kultuurilisel alal maailmale anda, arutleb Bagger ja leiab, et parimaks tooteks, mida Eestil eksportida ja mille läbi end tutvustada, on kindlasti kultuur, muusika. Eesti Muusikaakadeemias antava hariduse taset hindab ta ülikõrgeks ja paremaks kui mõnes teises paigas — seda tõestab fakt, et eestlased on kõikjal maailmas läbi löönud ja häid tulemusi saavutanud. Eestlastel on hea kuulmine ja solfedzho, kinnitab Bagger, eksamitel saavad nad alati häid punkte. Eestist pärit tudengid saavad edukalt sisse ka maailma mainekatesse muusikakoolidesse, mis näitab Eesti head taset terve Euroopa mastaabis. 1992. asutati Saksa Eesti Selts Karlsruhes ja sellest ajast makstakse igal aastal ühele muusikatudengile aastase stipendiumi nii õppimiseks kui elamiseks. Muusikatudengid, kes on aasta Karlsruhes õppinud, võivad hiljem õpinguid jätkata ja suur osa seda teebki, küll mitte enam sama stipendiumi raames, aga nad on leidnud hulgaliselt kontakte.
Boris Bagger käib ise Eestis mitu korda aastas; ta on seal andnud kokku vähemalt 100 kontserti erinevais paigus. Viimati oktoobri keskel — Estonia kontserdisaalis mängis ta Jaan Räätsa 70. sünnipäeva puhul juubilari teose esiettekandes kitarrile, klaverile ja löökpillidele, mida saatis suur edu. Ja detsembrikuus esineb ta koos Narva sümfoonikutega eelpoolmainitud helitöös flöödile, kitarrile ja orkestrile Narvas ja Rakveres, mis Baden-Badenis suurt edu saavutas.
