Ülle Veltmann: „Eesti Maja on mu kodu. Ja kunded annavad mulle energiat“
Intervjuu Üllega on Eesti Elul olnud tegelikult kavas juba aastaid. Aga tegus inimene nagu ta on, pole kunagi tal selleks otseselt aega olnud ega ilmselt ka ülisuurt tahtmist — ta on pigem tegude-inimene, kes ei armasta endast rääkida ega iseend esile tõsta. Lõpuks saime ometi nii kaugele, et Ülle oli valmis istet võtma ja „saladuskatet kergitama“, kust tuleb see tema lausa kadestamisväärne energia ja suurepärane oskus tegutseda korraga mitmel rindel — pidada edukalt kohvikut, teha
catering’i ja olla hea ema oma viiele lapsele, nüüd juba ka kahekordne vanaema.
Vaevalt leidub palju neid Toronto eestlasi, kes Ülle Veltmanni ei teaks-tunneks. On ta ju viimased 10 aastat pidanud Eesti Maja kohvikut, mis on tähendanud ülipikki tööpäevi. Seetõttu ei ole midagi imestamisväärset ka pealkirjas esitatud lauses, mida Ülle nii iseenesestmõistetavalt ütleb — sest jah, ta on ju alati kohal, kas siis kohvikus tegutsemas või paljudel üritustel toitlustust tegemas, ja ta mitte ei käi, vaid pidevalt jookseb, sest üks asi ajab teist taga.
Kõik see on tulnud suure pere kõrvalt. (Pikemalt Eesti Elu 8. mai paberlehes)
