Astronaudi asemel lenduriks
Meie lugejatele märksa paremini tuntud Pauli vanema venna, sotsioloogiaprofessori ja kandle-entusiasti Ain Haasi sõnul oli Pauli unistuseks varases nooruses hoopis astronaudiks saada, mistõttu ta suundus pärast Purdue ülikooli lõpetamist aerodünaamikat ja astronoomiat õppima. Kuigi Paul oli astronaudi kandidaadi kohta liiga pikk, kõlbas ta lenduriks hästi.
1984.a. lõpetas Paul aeronautikainsenerina ülikooli ja astus mereväkke. Sealtpeale on ta elanud Hawaiis ja Kalifornias ning treeninud Floridas ja Texases. Kuna terroristidel võib Paul Haasi vastu suur huvi olla, ei tohigi öelda, kus ta praegu just elab. Ja muidugi, viimasel kolmel aastal on Pauli peamiseks koduks olnud lennukikandja Abraham Lincoln.
Paulil on seljataga 3300 lennutundi ja suurema osa oma 18 aastasest praktikast on ta lennanud maailmamerede hirmuks nimetatud F14 Tomcati hävitajaga. See 18 tonni kaaluv lennuk liigub helist mitu korda kiiremini, tema tegevusraadius on üle 3000 ja lennulagi 18 km. Vähem kui kahe sekundiga on see hävitaja suuteline saavutama 200-kilomeetrise tunnikiiruse. Maailmamerede hirmu nime on F14 aga ära teeninud oma ülivõimsa pardaradariga, mis suudab juba 200 km kauguselt avastada 24 sihtmärki, valida neist välja kuus ohtlikumat ja kontsentreeruda seejärel just neile kuuele. Muide, sihtmärkidel endil pole sellest aimugi.
Lisaks kõige moodsamatele rakettidele on lennuk varustatud veel kuueraualise pardakahuri, radaritapja, kildpommide ja Gbu pommidega.
Siinkohal võtame appi eesti ajakirja Arter 31. märtsi väljaande, kus on pikemalt juttu Paul Haasist ja tema suguvõsast Peeter Ernitsa artiklis „Paul Haas ründab Iraaki“, ja refereerime osaliselt seda.
Ehkki Eesti sõjalennunduse ajalugu pole eriti pikk, mahub Paul Haasi suguvõssa koguni kaks kuulsat sõjalendurit, nimelt tema kaks vanaonu — Tallinna lennubaasi omaaegne ülem kol.-ltn. Karl Haas ja lennuväemajor Johannes Haas.
Ajakiri Võitleja kirjutas 1987.a. suvel, et just tänu Karl Haasile sai Eesti Vabariik oma esimese sõjalennuki. Selleks oli Narva lähedal leitud, punaste poolt mahajäetud prantsuse Farman HF 30 tüüpi luurelennuk, mille Karl Haas parandas ja millel ta 30. jaanuaril 1919 esmakordselt õhku tõusis. Ajaloost on teada, et juba 15. veebruaril heitis ta esimesel lahingulennul Vene vägedele pomme ja tulistas pardarelvadest nende positsioone. Karl oli Vabadussõjas Viru rindel Narva lennurühma ja diviisi lennusalga ülem. 1930.a. lõpetas ta Prantsuse lennuväe kooli. Ta oli Georgi-, Vabadus-, Kotkaristi kavaler ja praegugi on ta pilt Tori surnuaia kabeli seinal. Tal õnnestus 1934.a. küll eluga pääseda rusudeks allakukkunud lennukist, kuid mitte Siberist, kuhu ta viidi okupatsiooniajal ja kus ta kusagil Sverdlovski kandis maha lasti.
Johannes Haas tegutses 20. saj. algul Saksamaal ja Prantsusmaal lennukonstruktorina, I maailmasõja eel aga Hollandi-Saksa lennukitehases. Ta siirdus elama N. Liitu, kuid põgenes sealt oma lennukil 1930.a. Eestisse tagasi, võttes endale uue perekonnanime Hiis ja teenides välja lennuväemajori aukraadi. Ta jäi kadunuks 1941.a. okupatsiooni ajal.
Lennukooli astudes ei teadnud Paul Haas oma kuulsatest vanaonudest midagi.
Lendurina mõlemas Iraagi-sõjas
Abraham Lincoln on koduks 85 hävitajale. Paul Haas käsutas seal hiljuti Iraaki rünnates tervet eskaadrit.
Märtsikuu lõpul vestles CNN-i reporter Kyra Philips lennukikandja pardal eskaadrikomandör Paul Haasiga, kus viimane kinnitas tagasihoidlikult, et „igaüks meist on oma erialal hea“, lisades, et kõik Ameerika lendurid, olenemata staazhi pikkusest, on vägagi hästi treenitud.
Oleme telerist vaadanud aukartusega pipardatud huviga neid kartmatuid kotkaid, kes tõusevad lennukandjatelt ikka ja jälle õhku, meenutades oma mundrites ja varustuses pigem kaugest tulevikust pärit tähelaevade piloote. Me ei tea, millele või kellele nad lennu eel ja ajal mõtlevad, või polegi neil mõtete heietamiseks aega oma pingelistes operatsioonides. Aga Paulil on pere — neli poega Daniel, Rein, Erik ja Ain — ning abikaasa Kelly. Ehkki F-14 pakub lendurile tõhusat kaitset, pole sõjaväelenduri töö kunagi täiesti ohutu.
Ain Haasi sõnul pole ta noorem vend mingi verejanuline tüüp, vaid pigem kaastundlik inimene. Sõjasotsioloogina oli Ain 100% liselt Vietnami sõja vastu, kuid leiab, et president Bushil oli seekord õigus Iraaki minna pärast 11. septembri 2001 terrorirünnakut USAle.
•
Paul Haas peab ennast kindlalt eestlaseks. Muidugi ei paku sõjaväes teenimine talle suuri võimalusi eesti keele harjutamiseks, aga ta on seda teinud lennukikandjate tualettruumides, saame teada Peeter Ernitsa artiklist.
Mõne aasta eest kaitses Paul Haas edukalt oma magistritööd teemal „NATO Expansion to the Republic of Estonia“, mis — nagu pealkiri ütleb — käsitles NATO laienemist Eestisse. Ehk on siin sobiv lisada, et just eelmisel nädalal andis Ameerika Ühendriikide senat sellele laienemisele oma heakskiidu.
Ajakirjanduses ilmunu põhjal EP