Seekordne emadepäeva lugu on Susi Holmbergist, keda paljud eestlased Torontos tunnevad kokana eestikeelse Telepeegli saadetest — küllap on nii mõnigi proovinud neid eesti toitude retsepte, mida Susi laupäevahommikuti oma sõbralikul ja muhedal moel telejaama köögist edasi annab. Aga mitte ainult televisioonis: Susi on tubli koka ja catering'i tegijana kogunud tuntust nii eesti kui kanada ühiskonnas. Ta töötab peakokana Bathurst/Queen St. asuvas restoranis The Paddock, samuti omab toitlustusfirmat Soho Catering. Ning mis on tema elus kõige tähtsamal kohal: ta on kahe lapse ema.


Susi (38) on koos õe ja vennaga üles kasvanud Toronto läänepoolses linnaosas Etobicoke's, praegu elab ta Bloor West Village'is, hinnates väga sealset hõngu ja keskkonda. Pere on tema jaoks olnud alati väga tähtis — tal on rohkelt sugulasi, eriti isapoolseid, kellest enamus siin Torontos elab. Isa Silver Holmberg, kes on Hiiumaa päritolu, on hambaarst, ema Livia Holmberg, kes viis aastat tagasi suri, oli kinnisvaraagent. Susi otsustas aga mitte vanemate jälgedes käia ja õppis hoopis kokaks — kaks aastat George Brown College'is, kus said selgeks toiduvalmistamise põhitõed. Süüa teha oli talle alati meeldinud — ka ema ja vanaema olid olnud haruldased kokad — ning nii otsustas ta selle mitte hobiks, vaid elukutseks võtta. Seda enam, et juba varasest noorusest saadik olid tema toidud sugulaste ringis kiitust pälvinud. Ning kolledzhi lõpetaski Susi kõige paremate hinnetega.

Restoran, kus Susi töötab, kuulub tema õele Vivile ja tema abikaasale. (Selle aasta lõpus avavad nad uue restorani College St. peal, kuhu Susil on plaanis tööle asuda.) Tööpäevad on pikad — peakokana tuleb tal välja mõelda menüüd, toidud tellida ja keetmise osas mitte vaid teistele ülesandeid jagada, vaid ka ise toitu valmistada. Aga see on põnev. Päevad on küll väsitavad ja iga minut on arvel, aga teisiti ta elada ei oska. Vahepeal, kui lapsed olid väikesed, töötas Susi mõnda aega koos emaga majade müügi peal. Ent siis tuli aeg, kus ema jäi väga haigeks ja teda tuli kodus põetada. See oli kohutavalt raske aeg tervele perele. Koos ema lahkumisega tundis Susi, et on kaotanud parima sõbra. See aeg tõi ka teisi muudatusi: Susi läks mehest lahku ning asus tööle restorani, kus ta praegu töötab.

Lapsed — kaheksa-aastane Mati ja kuuene Kati — on andnud talle jõudu ja nendest rääkides läheb Susil kohe silm särama. Ta ei väsi neid kiitmast: nad on tublid ja nendega on vähe muret. Mati teeb kõvasti sporti, mängides hokit, jalgpalli, tennist ja võrkpalli; sport huvitab ka Katit. Aga mitte nii palju: tema tahab rohkem naiselik olla. Kati käib pool päeva Montessori koolis ja pool päeva tavalises koolis: seega toob Susi ta vahepeal lõunaks koju ja viib teise kooli. Õhtutel, kui ta töötab, on lapsed enamasti oma isa juures. Mati käib ka eesti koolis, samuti hundudes. Lapsed tahavad Susit igati köögis aidata ja hiljuti küpsetas Mati oma esimese pizza. Mis puutub igapäevasesse kodusesse söögitegemisse, siis Susil seda eriti palju ja põhjalikult teha ei tarvitse: lapsed on veel väikesed ega oska hinnata tema peeni roogasid, eelistades hoopis midagi lihtsamat, nagu näiteks makaronid. Mis on ema jaoks ju igati hea, sest kes see ikka jõuaks töölt pliidi tagant koju tulles taas mitmeks tunniks keetmise juurde asuda.

Susi on teinud ka palju catering'i tööd, nii oma sugulaste ringis kui väljapoole, eriti külmlaudu. Hiljuti valmistas ta laua oma isa 65. sünnipäevaks, kus oli 45 külalist. Suurele seltskonnale söökide planeerimises ja valmistamises ei näe ta midagi hirmsat ega ülejõu käivat: lihtsalt tuleb kõik rahulikult ette planeerida, ja asi töötab ning sujub. Praegu on juba plaanimisel novembrikuiseidki üritusi.

Huvi eesti toitude vastu sai Susi muidugi kodunt. Aga ta on neid ka laiemalt tutvustanud: esimest korda kolmandas klassis, kui ta tegi koolikaaslastele eesti toitude presentatsiooni, mis kõikidele meeldis ja maitses. Eesti toite valmistades on talle kohati hämmastav, kui lihtsatest ja odavatest ainetest saab valmistada niivõrd maitsvaid roogi. Näiteks rosolje, mis ju lausa ainulaadne eesti toit. Kuigi eesti toidud on üldiselt tuntud oma mageduse poolest, meeldib Susile ka erinevate maitseainetega eksperimenteerida ning valmistada paljude teiste rahvuste toite: lemmikuks on Tai köök. Ideed tulevad tal nii enese seest kui ka näiteks TV-st toidusaateid vaadates. Ja nüüd on ta ju ka ise telekokaks saanud — kuue Telepeegli saate vältel said tema juhendamisel paljude eestlaste silme ees valmis rosolje, sült, hakklihakaste, soolakala, pirukad ja isegi kringel. Retseptid, mida ta saates kasutas, pärinesid oma perekonnast.

Ise Susi eriti restoranides söömas ei käi. Mitte et ta teiste tehtud toitu ei tahaks või ei usaldaks, vaid lihtsalt — ajapuudusel. Kui Susilt küsida, mida ta teeb vabal ajal, vastab ta, et seda tal lihtsalt pole. Tal on lapsed, kellega ta veedabki iga vaba minuti, ja see on suurepäraselt veedetud aeg. Koos käiakse ujumas ja tehakse muudki toredat.

Lisaks kokakunstile on Susi alati armastanud ka muu loominguga tegeleda: juba kuus aastat on ta aidanud organiseerida TES Lasteaia moenäitusi, korraldades lavakujundust. Sel aastal valmistas ta näiteks 14 jala kõrguse kaelkirjaku, kuna tänavune teema oli inspireeritud dzhunglist. Ka eesti koolile on ta aidanud lavastusi teha: hiljutisel rock'n'roll'i peol oli hiigelsuur Elvis tema valmistatud.

Eelolev emadepäeva nädalavahetus näeb Susi peres välja nii: laupäeval on Katil lasteaia lõpuaktus, pärast seda üks kooliüritus ja siis minnakse kuskile sööma. Ja pühapäeval sõidetakse maale — nende perel on suvila Oro Beach'il — et koos õe pere ja teiste lähedastega emadepäeva tähistada.

Märkmed: