Lea Kreinin
Eric kasvas üles Torontos, käis Eesti lasteaias ja täienduskoolis, lõpetas ülikooli. Nüüd aga elab ta juba 13 aastat Eestis. Eric oli lahkelt nõus „Eesti Elu“ lugejatele jagama oma kogemusi ja mõtteid elust-olust Tallinnas.
Kuidas sa Eestisse sattusid?
Mu ema on pärit Narvast ja isa Tallinnast. Kasvasin üles Torontos ja käisin Eesti lasteaias ja koolis ning kõigis teistes Eesti organisatsioonides. Kui Eesti sai vabaks, siis hakkasin käima peaaegu igal aastal siin külas. Elasin Eestis 1998. aastal ja mõtlesin, et tahaks siia tagasi tulla, kui Eesti on juba natuke rohkem arenenud. Tulin tagasi aastal 2006 ja olen sellest ajast saadik siin elanud.
Kui tihti sa Kanadas käid?
Käin ikka igal suvel, perega puhkamas. Ka mu vanemad elavad seal, sel aastal käisin neli korda vanematel abiks.
Kas Eestisse kolida oli raske?
See ei olnud väga keeruline. Oma hariduselt olen ma arvuti-insener, lõpetanud Toronto ülikooli kiitusega. Kui tulin siia, siis kandideerisin kolme eri töökohta. Kõige tähtsam asi oli leida töö. 2007. aastast alates töötan finantssektoris.
Elasin alguses sugulaste juures pool aastat. 2006-2007 oli Eestis kriisiaeg. Korter, mille ma ostsin, jäi valmimisega hiljaks ja ma elasin niikaua sugulaste juures Nõmmel. Kolimine polnud raske, võtsin pool konteinerit asju, kõige tähtsamad ja armsamad asjad kaasa. (Pikemalt Eesti Elu 6.12.2019 paber või PDF-/digilehes.)
