18.-24. aprillini tähistatakse Kanadas vabatahtlike nädalat (National Volunteer Week). Meie ühiskonnas on palju tublisid vabatahtlikke, keda leiab ikka ja jälle erinevate tegevuste juurest. Kus abi vaja, seal lüüakse käed külge, soovimata öelda ei, kui on teada, et abi on vajalik ja teretulnud. Üks sellistest tegutsejatest on Helle Arro, kes on aastakümnete jooksul olnud rohkete ettevõtmiste juures, lükanud käima ja vedanud erinevaid tegevusi, panustanud organisatsioonidesse, olles erinevatel positsioonidel jpm. Kõike seda on ta teinud rõõmu ja rahuloluga, mitte vaid kohusetundest.

Helle on enda sõnul alati sattunud kohtadesse, kus näeb, et oleks abi vaja, ja ei saa jääda kõrvaltvaatajaks, vaid mõelnud: ma vist tulen sellega toime.
*
Helle (sünd. Veel) sündis Hiiumaal ja oli 8-kuune, kui nende perel tuli septembris 1944 kodust põgeneda. Isal oli esialgu naabritega kokkulepe paadiga põgenemiseks, kuid paat hävitati ja tuli leida uus võimalus. Saabus teade, et viimane laev lahkub Hiiumaalt Õngu rannast – isa oli parajasti naabrite juures abiks, ema oli linnast koju tulemas. Selgus, et on vaid pool tundi, mille jooksul tuli pakkida mõned vajalikud asjad. Hobustega sõideti sadamasse ja aerupaadiga (paadimees oli kulla eest nõus aitama) „Enge“ laeva juurde, mis oli ankrus umbes kilomeeter rannast.

Hilisemas elus on Helle palju tegelenud purjetamisega. Ta ei kujuta ette, mida võis tunda tema ema, 8-kuune imik süles, ronides nöörist redelist laevale ja astudes tundmatusse.

Rootsis elas pere erinevates laagrites, lõpuks ühes väikeses külas, kus isa töötas laevaehituses. Rootsis elasid nad seitse aastat ja seal sündis ka vend Aivo. Edasine põgenikutee viis neid Kanadasse, Ontariosse, kus nad asusid elama Amherstburgi linna. Esmalt elasid nad tuttavate juures – isa sai vabrikus tööd, ema oli kodune ja Helle alustas kooliteed. Töö kõrvalt ehitas isa perele maja.
*
Helle lõpetas Windsori ülikooli ja asus siis Torontosse, kus jätkas õpinguid, saavutas kraadi raamatukoguteaduse alal ja asus tööle Lakeshore Teachers’ College’i raamatukogus Uus-Torontos. 1966.a. astus korp! Amicitiasse ning ühel nende ja korp! Sakala külalisõhtul tutvus ta oma tulevase abikaasa Jaan Arroga, kellega abiellus 1969.a.

Korp! Amicitiasse astudes sai alguse enam kui viis aastakümmet kestnud vabatahtlik töö.


(Pikemalt saab lugeda Eesti Elu 14. aprilli 2022 paber- ja PDF/digilehest)

Märkmed: