Edgar Arro oli see mees, kes 1991. aastal süütas Bremenist pärineva muusikakirjastaja Horst Schuberti südamesse armastuse eesti muusika vastu, mis on kestnud tänaseni. Kuulates Orelipäevadel Tallinnas Arro poolt komponeeritud teost, oli ta sellest nii vaimustatud, et otsustas koheselt tema muusikat ka kirjastada.
Aastate jooksul on sellest esimese-pilgu armastusest välja kasvanud koguni
Eres Estonia Edition, millega Schubert esiteks soovib tutvustada eesti heliloomingut Kesk-Euroopas, kuid samuti aidata ka Eestis kaasa muusikaelu elavnemisele ning kvaliteedi säilitamisele. Kirjastuse programmist leiab mitmeid huvitavaid nimesid, kusjuures paljude heliloojate puhul on Eres-Edition olnud esimene, kes on välja antud uut, äsjavalminud loomingut ning ka muusikat, mida okupatsiooniajal ei olnud Eestis võimalik kirjastada. Nii leidub tema programmis peale juba mainitud Arro veel Juhan Aaviku, René Eespere, Heino Elleri, Tõnu Kõrvitsa, Jaan Koha, Peeter Laja, Jaan Räätsa, Erkki-Sven Tüüri, Andres Uibo ja teiste teoseid. Eriliselt rikkalikult on esindatud Artur Kapi helilooming.
Horst Schubert on jäänud aga ka orelimuusikale truuks. Kirjastus on välja andnud eestikeelse Hugo Lepnurme poolt koostatud „Peatükke kultusmuusika ajaloost“ ning väikese saksakeelse reisiraamatu „Estnische Kirchenorgeln“ (Eesti kirikuorelid) , kus lugejal on võimalus tutvuda eesti oreliehituse ja organistidega. Eriline eesti-saksakeelne raamat, mille koostajateks on olnud vanameister Hugo Lepnurm, Sulev Mäeväli, Ivar-Jaak Salumäe, Christian Scheffler, on välja antud Tallinna Toomkiriku oreli ajaloost, restaureerimisest ja dispositsioonidest – „Die Sauer-Orgel im Dom zu Tallinn“. Samuti on eesti orelimuusikaga lindistatud kaks CD-d, kus Andres Uibo mängib Tallinna Jaani kiriku orelil Pärdi, Süda, Tüüri, Arro jt. teoseid. Täpne nimekiri rikkalikust valikust leidub Eres-Editioni koduleheküljel:
www.eres-musik.de või ingliskeelne versioon
www.eres-musik.de/estonia Horst Schubert on teinud Kesk-Euroopas kahtlemata ära suure töö eesti muusika populariseerimisel. Ta on väga jutukas, sõbralik ja abivalmis, kuid kohe, kui juttu tuleb tema enda rollist, vahetab ta elegantselt teemat ning jutt läheb jällegi üle eesti muusikutele, kellega ta head ja lähedast koostööd teeb — Andres Uibo, Vardo Rumessen, Peep Lassmann ja Urmas Vulp. Kirjastaja toonitab, et suurepärased heliloojad ja muusikud seisavad tema töö taga ning nendega jagab ta ka autasu, mille president Lennart Meri talle 2000. a. veebruaris pidulikult üle andis — Maarjamäe Risti teenetemärk. See 1995. a. Eesti riigi iseseisvuse auks asutatud teenetemärk antakse mitte ainult presidendile, vaid ka välismaalastele, kellel on erilisi teeneid Eesti Vabariigi ees.
Saksa kirjastaja on abielus energilise soomlanna Marja-Liisaga, kes jagab abikaasa armastust Eesti vastu. Sotsiaalse projektiga „Üks paigake siin ilmas on“ kogus Bremeni soomlaste kogudus raha Tallinna Lastehaiglale. Annetatud raha eest, mille Schubertid isiklikult Tallinnas üle andsid, oli võimalik osta ja paigutada haiglasse uus modernne köök, kus nüüd haigetele lastele sobivat tervislikku toitu valmistatakse.
Elan juba 30 aastat Kodu-Eestist eemal ja olen kohanud aastate jooksul paljusid välismaalasi, kes mitmetel erinevatel põhjustel on hakanud meie väikest, paljukannatanud kodumaad armastama. Marja-Liisa ja Horst Schuberti poolehoid ning austus Eesti vastu kuulub kindlasti ekstra-klassi, sest nende töö Eesti hüvanguks on olnud hindamatu.
