Dr. Mart Laanemäe: sündinud 1959 Vancouveris, õppinud füüsikat, keemiat ja materjaliteadust Briti Kolumbia, Toronto, Hannoveri ja Stuttgarti ülikoolides. 1987-89 Stuttgartis Max Planck'i nimelises metalliuurimise instituudis, 1989-91 Deutsche Aerospace Münchenis, 1991-1995 Raadio Vaba Euroopas, 1995-1996 RAS „Silmetis“ Sillamäel, alates 1996 EV Välisministeeriumis, alates 1999 suursaadik Viinis, alates 2000 ka alaline esindaja mitme Viinis asuva rahvusvahelise organisatsiooni juures. Olnud Vaba Eestlase kirjasaatja, kirjutanud ka Teatajas ja mitmes Eesti ajalehes.
Te esindate Eestit mitme erineva riigi suursaadikuna Austria pealinnas ligi neli aastat. Suursaadikuna on see teie esimene töökoht. Kuidas olete uude ametisse sisse elanud?
Praegune ametikoht Viinis oli tõepoolest esimene kogemus välisesinduses. Tutvusin uue tööga järk-järgult: algul tegutsesin suursaadikuna viies riigis: Austria, Slovakkia, Sloveenia, Tshehhi ja Ungari. Aastal 2000 lisandusid kolm rahvusvahelist organisatsiooni Viinis: Rahvusvaheline Aatomienergiaagentuur, ÜRO Viini Büroo, mis tegeleb eelkõige uimasti - ja organiseeritud kuritegevuse vastase võitlusega, ning Tuumarelvakatsete täieliku tõkestamise lepingu organisatsiooni ettevalmistav komisjon. Samal aastal lisandus ka Shveits, mida Eesti oli alates 1992. a. Viinist katnud. Kuid samuti tulid 2001.a. lõpus ja 2002. algul Budapesti ja Prahasse kohapealsed suursaadikud, mis tähendas minu töö lõpetamist nendes riikides.
Oma uude ametisse olen väga hästi sisse elanud, meeldejäävaid kogemusi on palju, kuid ühte neist esile tõsta on juba töö mitmekülgsuse tõttu raske. Diplomaatiline töö koosneb väikestest sammudest — osa on rutiinsed ja osa on huvitavad. Meelde on jäänud Tshehhi president Václav Haveli kõne 2001. a. mais Slovakkia pealinnas Bratislavas toimunud peaministrite konverentsil, milles ta esimese NATO riigipeana toetas ühemõtteliselt Eesti, Läti ja Leedu liitumist NATOga. See oli kõige ajaloolisem hetk, millel osaleda tohtisin, pealegi oli kõne sisul seos minu ametiga Tshehhis, kuid kuulata sain seda seoses ametiga Slovakkias.
Kuna esindate Eestit mitmetes erinevates riikides, siis kujutan ette, et suurem osa teie tööpäevadest kulub reisides?
Reisin vastavalt vajadusele. Suur osa tööst toimub aga laua taga, töövahenditeks on telefon ja arvuti. Enne kui kellegagi kohtuda, peab selleks ennast ette valmistama. Paljude riikide asutustega saab elektroonilise kirjavahetuse abil suhelda. Keskmiselt võtan tööreise ette paar korda kuus.
Kui palju Eestit tuntakse maades, mida esindate?
Eestit tunnevad esmalt inimesed, kellel on huvi ka teiste maade vastu. Praegu tuntakse Eestit eelkõige sellepärast, et seoses Euroopa Liitu ja NATOsse astumisega võib kohata riigi nime ajakirjanduses kindlasti rohkem kui varem. Kuid teadmised Eestist on tavaliselt ainult nendel, kes on Eestit külastanud. Kohapeal käimine on alati parim viis teist riiki tundma õppida. Kõikide Viinist kaetavate riikide peale võib kokku olla ca 10.000 inimest, kes on Eestis käinud, mis on siiki väga väike protsent elanikkonnast.
Majandussuhete osas on Eestis teostatud üksikud investeeringud ning imporditakse kõikvõimalikke tooteid, peamiselt elektroonikat ja puidutooteid. Eesti ettevõtted müüvad oma toodangut eeskätt geograafiliselt lähemal asuvatesse riikidesse. Väga palju kaupa liigub läbi Rotterdami või Hamburgi, nii et ostja Austrias või mujal ei pruugigi teada, et ostab toodet, mis on Made in Estonia. Mina ise ostsin endale mõne aasta eest Viinist suurepärase voodi, mis peale põhjalikku uurimist osutus Eestis toodetuks.
Austria on ELi liikmena väga selgelt toetanud Eesti liitumist Euroopa Liiduga. Need riigiametnikud, kes Eestiga tegelevad, tunnevad riiki väga hästi, sest mõni käib seal tihedamini kui näiteks mina. Ka on kontaktid erinevate ametiasutuste vahel head ja tihedad, sest Austria valitsus on riikidevahelistest kontaktidest huvitatud. Seetõttu on hakanud ka Austria firmad tundma üha rohkem huvi Eesti vastu ning ka kultuurialane vahetus on elavnenud. Pikemat aega on Viini Ülikoolis võimalik olnud õppida eesti keelt.
Naaberriigis Shveitsis tegutseb palju Baltimaade sõpru. Mõned tegelevad äriga, teised kultuuriga, kolmandad abistavad haiglaid, lastekodusid ja muid sotsiaalseid asutusi. Inimestevahelised sidemed on head ja tugevad ning eriti huvitav on, et eriliselt armastatakse Shveitsis ahvenat, mida tuuakse Eestist sinna suurtes kogustes. Hiljuti ütles mulle üks ettevõtja, et kui Eestist saab tuua valmishööveldatud liiste, siis pole mõtet sealt palke tuua, nii pole vaja saepuru transportida.
Ka Sloveenia ja Eesti vahel toimub tihe koostöö; eriti hoogsalt on arenenud suhted teadlaste vahel. Ärisuhteid võiks muidugi rohkem arendada.
Slovakkiaga on kaubavahetus olnud suhteliselt väike, kuid teistes valdkondades jälle hästi arenev, siinkohal mõtlen esmalt suhteid kahe riigi ametnike vahel. Huvitav oli märgata, et slovakkide ja eestlaste vahel on tihedad kontaktid isiklikul tasandil ning paljud eestlased käivad Slovakkia mägedes suusatamas.
Eesti suhted Tshehhi ja Ungariga on juba traditsiooniliselt olnud alati heal tasemel ning neid on minu tööperioodil tublisti ka edasi arendatud. Üheks oluliseks märgiks on see, et eesti keelt saab õppida nii Prahas kui ka mitmetes Ungari ülikoolides.
Sloveenia on ju ise veel väga noor demokraatlik riik, kuidas seal praegu olukord on?
Sloveenia on kõikidest endistest „sotsialismimaadest“ kõige kõrgema elatustasemega ning on igas mõttes stabiilne riik. Kontaktid Eestiga on väga head ning kuna sloveenidele meeldib reisida, on alati üllatav tõdeda, kui palju sloveene on juba Eestit külastanud.
Austriast ja Shveitsist, kuid ka teistest riikidest, kuhu te akrediteeritud olete, teatakse üllatavalt vähe. Miks?
Kuna naaberriik Saksamaa on niivõrd suur, siis on loomulik, et seal toimuvast kirjutatakse ka tunduvalt rohkem. Pealegi asub ta Läänemere ääres ning omab juba seetõttu Eestiga erilisi sidemeid. Samas jälgib austria ja shveitsi tõsine ajakirjandus olukorda Eestis hoolikalt ja kajastab kõiki olulisi sündmusi väga põhjalikult.
Nii Lennart Meri kui ka suursaadik Margus Laidre on toonitanud välismaal elavate eestlaste tähtsust Eesti maine loomisel. Olen kuulnud Austria eestlastelt teie kohta palju positiivset, eriti kõrgelt on hinnatud teie kontaktisõbralikkust. Kui palju on eestlasi üleüldse maades, mida esindate ja kuidas te ise hindate välismaal elavate eestlaste rolli?
Austrias ja Shveitsis elab üldse vaid mõnisada eestlast, kes on tulnud siia erinevatel aegadel ja erinevatel põhjustel. Olen kohanud inimesi, kes asusid Eestist neisse riikidesse elama ligi 70 aastat tagasi! Paljud shveitslased ja mõned austerlased elasid Eestis enne II maailmasõda ning olen kohanud inimesi, kes sel ajal lapsena Eestis elasid ning tänaseni veidi eesti keelt oskavad. Nad tegelevad erinevates valdkondades ja moodustavad hea läbilõike kohalikust elanikkonnast. Nendega on alati meeldiv kohtuda ja suhelda. Minu suhted kohalike eestlastega on tõepoolest väga head, kuigi üldiselt napib aega nendega kohtumiseks. On tore, et eestlased välismaal on seltskondlikult aktiivselt. On mitmeid asju, mida kohalikud elanikud saavad paremini ära teha kui saatkonnad, näiteks puutuvad kohalikud eestlased ju tihti kokku teiste kohalikega ning võivad seeläbi Eestit tutvustada. Minulegi on alati huvitav kohtuda täielikult võõra inimesega, kes mõnda eestlast tunneb või on isegi Eestit külastanud.
Saksamaa on maa, kuhu paljud eestlased tulla soovivad. Viimasel ajal aga tundub, et eestlased on avastanud enda jaoks ka teised saksakeelsed riigid — Austria ja Shveitsi. Kas see on nii?
Küsimus on, kas huvi on turism või tööalane. Austria ja Shveits on tuntud turismimaad. Lisaks sellele peab teel Eestist Itaaliasse läbi Austria sõitma; ka seetõttu käib Austrias palju turiste Eestist. Kuid nendes maades on ka palju rahvusvahelisi organisatsioone, kus eestlased töötavad, samuti mitmete rahvusvaheliste kontsernide peakorterid, kuhu mitmed eestlased on tööle asunud. On muidugi ka üksikuid üliõpilasi, kuna Austrias ja Shveitsis on ju mitu kuulsat ülikooli.
Viinis tegutseb Eesti-Austria Selts ja ka Salzburgis on eestlased asutanud Salzburgi-Eesti Seltsi, mille liikmed on nii eestlased kui ka Eestist huvituvad austerlased, nende arv on umbes 50. Nad korraldavad aasta jooksul mitmeid huvitavaid Eestit tutvustavaid üritusi. On märkimisväärne, et ka Austria riik soosib selliste ühingute tegevust ning toetab seda organisatsiooni kaudu, mille nimi on PAN ehk Austria-Välismaa seltside katuseorganisatsioon. Seltside üritusi külastavad loomulikult ka austerlased, kes ei ole küll seltsi liikmed, kuid kellele Eesti lihtsalt väga meeldib. Kuidas saakski olla teisiti — Eesti on ju meeldiv koht!
Nädala portree: INTERVJUU EESTI VABARIIGI SUURSAADIKU MART LAANEMÄEGA
Arvamus
TRENDING
