Kuigi Portugal tunnustas Eesti Vabariiki de facto 1918.a. ja de jure 6. veebruaril 1921 ega tunnustanud kunagi NL okupatsiooni Eestis, on Hispaania naaberriik jäänud eestlastele võõraks. 11. mail oli Eestis riigivisiidil Portugali Vabariigi president dr. Jorge Sampaio ning kirjutas visiidi käigus alla kahele koostöölepingule: kahe maa vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ja maksudest hoidumise tõkestamise lepingule ning kokkuleppele kultuuri alal.
Kahe sõbraliku maa kaubandussuhteid reguleerib Eesti ja Euroopa Liidu vahel sõlmitud assotsiatsioonileping, kuid kaubanduspartnerina on Portugal Eestile veel vähese tähtsusega, moodustades 0,2% kogu Eesti väliskaubavahetuse käibest. EV suursaadik Portugalis on Raul Mälk, kes resideerib Tallinnas, ajutise asjurina toimib Lissabonis Märt Piiskop, sügisest saadab aga EV Portugali pealinna suursaadikuna Aino Lepiku. K.a. märtsis nimetati aukonsuliks Mário Nuno dos Santos Ferreira, kes töötab Porto linnas.
Portugali pealinn Lissabon (Lisboa) laiutab oma eeslinnadega Taguse jõe (Rio Teja) mõlemal kaldal. Vasakul kõrgub hiigelsuur ristilöödud Jeesuse kuju, meenutades Rio de Jainerot ning on igati võluv oma originaalsusega. Need, kes oskavad lugu pidada heast söögist, on teretulnud Portugali, kus tõeliselt nauditakse kõiki söögiaegu, mis on kohalikele omaette rituaaliks. Lausa kohustuslik on ära proovida rahvustoidud tursk-bacalhau ja grillitud sardiinid. Enne pearooga pakutakse krõbedat saia ja lambajuustu, mille kõrvale kuulub loomulikult vein. Hilisõhtu saabudes võib minna kuulama ehedat fadot, nukra meloodiaga kohalikku rahvalaulu.
Lennart Meri ei väsinud kunagi toonitamast, et iga eestlane on välismaal oma kodumaa saadik ning just seetõttu mängivad suurt rolli vabatahtlikud ühendused, kes aitavad kaasa dialoogile kahe maa suhete arendamiseks. Müts maha Rein Topperi ees, kes oli üks Lissaboni Eesti Seltsi asutajaliikmetest ning on praegu selle esimees. Väike, kuid aktiivne ühing on esindatud internetis hästikujundatud ja informatsioonirikka koduleheküljega www.lisest.org
Rein Topper nõustus vastama mõnigatele küsimustele:
Kust tuli idee seltsi loomiseks ja millal see loodi?
Seltsi loomise idee tekkis enam kui aasta tagasi, kui väheste eestlaste, ühe soomlanna ja mõnede portugallastega istusime restoranis õhtusöögil. Kogusime juba kontaktandmeidki nende kui tulevaste seltsi liikmete käest. Aeg läks ja asi ununes, esimene tuhin läks üle ja nõnda seltsi ei loodudki toona.
Oktoobris 2002 vahetus Lissabonis Eesti Suursaatkonnas Eesti Vabariiki esindav diplomaat. Ajutiseks asjuriks tuli Portugali Märt Piiskop, kes seltsi loomise idee uuesti tõstatas, aktiivne ja energiline ning laialdaste kogemustega nagu ta on. Nii kogunesimegi väikese rühmana kui seltsi asutajaliikmed ning otsustasime: eestlaste selts tuleb Lissabonis luua vaatamata sellele, et meid siin nii vähe on. Algas asjaajamine, mis Portugalis on kahtlemata suur ettevõtmine. Sõbrast-tuttavast juristi abiga said siiski paberid korda ja selts ametlikult loodud-registreeritud nimega Associação da Comunidade Estónia em Lisboa ehk Lissaboni Eesti Selts. Seltsi nimeks valisime küll Lissaboni Eesti Selts, kuid mõte oli seltsi koondada siiski kõik Portugali eestlased, ja nii see on edukalt selles suunas läinudki. Seltsi ametlik loomise kuupäev on 19. detsember 2002 ja registrisse sai kantud 27.jaanuaril 2003.
Kui hästi tuntakse Eestit Portugalis?
Mäletan, et kui siia kaks aastat tagasi tulin, siis oli tihti koomilisi seiku. Paljud ei teadnud veel paar aastat tagasi Eestist midagi, rääkimata eesti keele ja kultuuri olemasolust. Eks muidugi on aja jooksul asi muutunud. Siia on oma panuse andnud kahtlemata võit Eurovisiooni lauluvõistlusel, eelolev ühinemine Euroopa Liidu ja NATOga. Ja eks oma panuse lisas ka hiljutine Portugali presidendi riigivisiit Eestisse. Kõigele vaatamata aga leidub veel praegugi portugali internetis võrgulehekülgi, kust on võimalik Eesti kohta lugeda vapustavat infot, mis teab kust pärineb ... No eks siis mõnessegi kohta on kriitilisi elektronkirju saadetud. Kena näide: Portugali suurimas interneti portaalis SAPO oli viimane vapustav uudis, et ajaleht Eesti Ekspress Eestis ilmub vene keeles. Peale neile saadetud märgukirja oli „apsakas" kiiresti parandatud.
Mida on seltsil lähitulevikus kavas teha?
Oleme plaaninud tuua Eestist Portugali suve-sügise üritusteks midagi Eesti folkloorist ja arutanud kunstinäituse organiseerimist. Oma seltsi suurematest üritustest ehk aga oleks 21. juunil toimuv seltsi jaanipäeva tähistamine kaunis kohas Serra da Estrela mägedes, kus planeerime päevaseks ajaks üheskoos eesti vanu jaanikombeid ja mänge võistlusi ning õhtuks muidugi ehtsa jaanitule. Usun, et portugallastel saab olema huvitav meie tegemisi vaadata ja nendes ka osaleda.
Kui palju eestlasi on Portugalis, millised suhted on saatkonna ja aukonsulaadiga?
Hetkel on eestlasi Portugalis meie andmetel alla 30, tõenäoliselt ehk enamgi. Eesti Suursaatkonnaga on meil enam kui head suhted. Saatkond on meid alati aidanud nii jõu kui nõuga, mille eest erilised tänud hr. Piiskopile ja sekretär Siivi Sarapile.
Mis aga puudutab aukonsulaati Porto linnas, siis esialgu suhted kui sellised puuduvad. Aukonsulaat avati alles hiljuti ja ka aukonsul on alles vaid paar kuud ametis olnud. Oleme küll püüdnud kontakteeruda aukonsulaadiga seltsi poolt, kuid senini kahjuks tulemusteta.
Kuidas saavad eestlased Portugalis hakkama, mentaliteet on ju väga erinev?
No eestlased saavad igal pool hakkama. Ehk on eestlastel siin maal teatud eelisedki. Nimelt on portugallane suhteliselt pikaldase toimega. Arvan, et eestlane juba toimetab, kui portugallane ikka veel asja üle aru peab. Muidugi on see naljaga öeldud, kuid kübeke tõtt selles siiski. Mulle näib, et eestlased on portugallaste silmis soovitud ja eelistatud. Kohalikud tööandjad tõstavad esile eestlaste töökust ja intellekti võrreldes teiste rahvustega.
Kas kõik seltsi liikmed on eestlased/portugallased või on teisigi rahvusi?
Seltsi liikmete hulgas on lisaks eestlastele ja portugallastele ka prantslasi. Valdav osa meie liikmetest on nooremapoolsed inimesed ja see ehk oleks erinevus võrreldes teiste väliseestlaste seltsidega maailmas.
Kuidas soovite tutvustada Eestit Portugalis? Kas on ka plaanis tutvustada Portugali Eestis? Mulle on jäänud mulje, et eestlaste teadmised on Portugalist piiratud.
Jah, ilmselt on tõsi, et eestlased ei tea Portugalist kuigi palju. Siiski näitab viimase aja turismistatistika, et kodueestlastel on huvi olemas. Seda näitab Eestist kasvav turism Lissaboni ja kogu Portugali. Kui Hispaania on eestlastele suhteliselt avastatud maa, siis Portugal kaugeltki mitte, asetsedes siin Euroopa ääre peal.
Meiepoolne Eesti tutvustamine on muidugi iseenesest suur ja pikaajaline töö Portugalis, kuid iga portugallase huvi Eesti vastu, mis saab äratatud meie seltsi kaudu, on juba suur tulemus. Nii see levib... Meie seltsi kodulehekülg on leitav kõikide portugali soositud otsingumootorite kaudu. Püüame seal ikka jõudumööda aeg-ajalt ka portugalikeelset infot edastada Eesti kohta. Ehkki selts on eksisteerinud vaid lühikest aega, on meil teatud plaanid oma eesmärkide elluviimiseks on juba küpsemas. Suhtleme muuhulgas teiste eestlaste seltsidega üle maailma ja ammutame nendegi tegemistest endale kogemusi. Muuhulgas on meie seltsi juhatuses sekretär-kroonikuks ajakirjanik Dea Martinjonis, kes samuti on juba teinud suure töö lühikese aja jooksul, valgustades oma artiklite kaudu Eesti ajalehtedes kodueestlasi Portugali elust-olust.
Suhtleme aktiivselt ka Lissaboni linnavalitsusega (oleme ju Lissaboni Eesti Selts), sealt on liitunud meiega mitmeid inimesi. Need suhted on meile olulised, kuna selts on liikmete arvu poolest väike veel ja et miskit korda saata, peame suutma teatud instantsides enda vastu huvi äratada. Ja huvi on suur.
Paar sõna teist endast, kuidas sattusite Lissaboni, mis teid uuel kodumaal veetleb?
Minu üheks eesmärgiks on alati olnud asuda elama Lõuna-Euroopasse. Olen selline inimene, kes just lumest ja külmast vaimustusse ei satu, ehkki sedagi võiks jõulude aegu olla, no ütleme maksimum kaks nädalat. Olen ehk pigem oma emotsionaalsuselt ja temperamendiltki enam siia sobiv kui põhjamaadesse. Eestist lahkusin juba okupatsiooniajal. Olen elanud Hollandis, Rootsis ja lõpuks pikka aega Soomes, kust siia kolisingi.
Kahtlemata võlub mind Portugal kui vana kultuurimaa — aga eriti ilus, huvitav ja salapärane Lissaboni linn; samuti loodus ja kliima ning suur, laiutav Atlandi ookean ja palju-palju muud. Ei meeldi mulle see meeletu niiskus, mis siin valitseb talvekuudel. Õnneks on aga selliseid kuid Portugalis maksimaalselt vaid kolm. Muidugi on Portugalil Soomega võrreldes palju erinevat nii heas kui ka halvas mõttes, kuid. nagu öeldakse, inimene harjub kõigega. Ja on ju Soome siiski üks Euroopa Liidu „näidisriike“.
Lissaboni Eesti Seltsi aadress on:
Av. Almirante Reis 119 2Dto
1150-015 Lisboa
Tel/Fax: (351) 21 3161059
E-mail:
Nädala portree: Intervjuu Lissaboni Eesti Seltsi esimehe Rein Topperiga (6)
Viimased kommentaarid
Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
Teie vaev kannab vilja, seltsilehel käib palju inimesi. Tubli Rein, tubli!!!
Tublid seal Portugalis!
Vaatasin ka nende kodulehte. Väga hea leht. Edu eestlastele Portugalis edaspidigi.
Vaatasin ka nende kodulehte. Väga hea leht. Edu eestlastele Portugalis edaspidigi.
Tubli Rein,
oled alati aktiivne ja elurõõmus. Iga selts oleks uhke sellise liikme üle. Meie siin Eestimaal rõõmustame Sinu edusammude üle suures maailmas.
oled alati aktiivne ja elurõõmus. Iga selts oleks uhke sellise liikme üle. Meie siin Eestimaal rõõmustame Sinu edusammude üle suures maailmas.
Arvamus
TRENDING
