Nädala portree — Ivo Linna: „Tahan ka koolivaheaega!“
Arvamus | 17 Jun 2004  | Ille Grün-OtsEWR
Äsja 55 saanud Eesti menulauljat kuuleb ka Riias ESTO-l



„Ma tahan koolivaheaega,“ ohkab Iff ja kallistab elupuud. Iffiks kutsutakse laulja Ivo Linnat Eestis juba ammu. Ega täpselt keegi mäletagi, mis ajast. Aga mees on kohe selline omane ja sõbralik, et täisnimega kutsumine tundub kuidagi kohatu. „Neid elupuid kohe peab aeg-ajalt kallistama,“ teab ta. Muhus suvekodus on Iffil peale kadakate kah elupuud. „Vahel lähevad pruunimaks ja siis jälle roheliseks,“ teab Iff. Miks, ei oska ta öelda.

„On sihuke tunne, et mida aasta edasi, seda rohkem hõivatud see suvi on. Küll ma mõtlen igal talvel, et, oh, hakkab see juunikuu pihta, siis on lust ja lillepidu. Et midagi ei tee ja ei viitsigi teha. Aga tühjagi. Kolm suvekuud on tööd täis.“

Koolivaheaja asemel Moskvasse ja ESTOle


Töö tähendab muu hulgas ka seda, et Võidupühaks, 23. juuniks, sõidetakse ansambel Rock Hotelliga, kus Iff juba igiammusest ajast laulab, Moskvasse Eesti saatkonda esinema. Siis kohe peale seda koos partnerlaulja Antti Kammistega Riiga ESTOle. „Ja siis tuleb Eesti üks suurimaid suveüritusi Õllesummer ja siis näitleja ja lavastaja Eino Baskini juubeliturnee ja mis iganes. Näib, et minu puhkus hakkab kujunema seal kusagil septembris,“ ohkab Iff veelkord. „Mul on ikka kuidagi see lapsepõlve koolivaheaeg, mis algas mai lõpus ja lõppes 1. septembril, verre jäänud. Nii tahaks, et kolm kuud ei peaks midagi tegema. Aga paraku ei saa nii,“ on Linna natuke nostalgiline.

Peale igasuguste esinemiste kokkab Ivo Linna suvel ka teleekraanil. Juba teist aastat näitab Eesti telejaam Kanal 2 suvel kokasaadet „Kutsu Iff külla“, kus laulja Eesti erinevais paigus koos pererahvaga süüa teeb. Eelmisel suvel oli 11 saadet, sel suvel tuleb 13. Mõnda on juba nähtud ka, esimeses praadis Iff täku või kelle iganes mune. Olla igavene hea roog.

Augusti alguseks peaks kõik kohad, mis sel suvel plaanis näidata, läbi käidud olema. Ivo Linna tunnistab, et ega tegelikult päris nii see kah ei käi, et mõni suvaline vend helistab ja vilistab Iffi koos võttegrupiga kohale. Käiakse ikka rohkem turismitaludes ja muudes säärastes kohtades. Eks neil ju oma huvi ka mängus, rahvas saab aimu, mis kaunid kohad kõik Eestimaal on ja tahavad pärast ise kah kaema-nautima tulla. Et natuke reklaami hõngu man või nii. „Eestis on tegelikult meeletult palju huvitavaid paiku,“ kiidab Iff eelmise aasta kogemuse põhjal. Ja arvab, et sellest reklaami-hõngust pole katki midagi.

Vaheldus kõrtsimängudele ja tantsupidudele

Saate tegijad said Iffi nõusse ülimalt lihtsalt. „Ma ei ole kunagi varjanud, et mulle meeldib süüa teha. Kuigi selle päris kokanduse asjus olen ma ikka veel nõrk. Aga mökerdada mulle köögis meeldib ja seda saadet ma ei kahetse. See kõlab võib-olla kuidagi väga ilustatult, aga tegelikult sai eelmisel aastal nähtud väga häid inimesi, ja sel aastal samamoodi. Väga hingeline asi. Vaheldus kõrtsimängudele ja tantsupidudele,“ on Ivo Linna ise asjade käiguga rahul.

Iff ja suvi on eestlase jaoks sünonüümid, tundub. Kõik need laulud ja siis see suvel näidatav kokasaade ja kontserdid ja... „Mulle suvi meeldib. Ja mul on suvel sünnipäev, eks nad sellepärast nii arva,“ arvab Ivo Linna ise.

Sünnipäev oli 12. juunil ja Iff sai 55. „Tead, ma olen seda meelt, et üks korralik pauk peab olema — siis, kui saad viiskümmend. Aga edasi ma neid numbreid suurt ei loe. Mitte et ma oleks vanaks jäänud, aga lihtsalt. Parem kutsun vahest niisama mõne sõbra külla — istud ja räägid ja võtad natuke napsi,“ ei läinud suvekodus Muhus sedakorda juubelipeoks.

Nad ei tea, kes oli Georg Ots...

Sügisel saab lastel koolivaheaeg läbi. Ja kuigi Iff unistab, et vähemasti siis saab puhata, võib ka teistmoodi minna: „Me oleme Kammistega kaks hooaega käinud mööda Eesti koole ja pidanud loenguid. Tegu on Eesti Kontserdi korraldatud üritustesarjaga, kus tuntud muusikud, lauljad ja heliloojad valmistavad mingid teemad ette ja koolid siis valivad, keda ja mida oma lastele tellida. Meil on teemasid kolm: The Beatles, Eesti popmuusika ja sügisel tuleb Valgre kah. Hooaja jooksul peame umbes 100 loengut.“ Iffile endale asi meeldib: „On selge, et kooliraamat pilti ja heli ei paku. Kui aga kuiva teate kõrvale, et Elvis Presley oli selline laulja ja elas siis ja siis, näitad ekraani peal liikuvat pilti ja laulad — see on nii mõneski asja vastu huvi äratanud. On kummaline tunne küll, kui küsid koolis näiteks, et kas te teate niisugust lauljat nagu Georg Ots ja pooled vastavad „ei!“ ja pooled vastavad „jaa!“. Või et kas te teate Kalmer Tennosaart? Nad ei ole kunagi kuulnud Tiiu Varikust või Anu Antonist või Artur Rinnest,“ tõdeb Iff ja peab oma tegevust selliseks valgustavaks asjaks. „See tegelikult meeldib noortele, mis me teeme. Kuigi mõni vist ei kujuta hästi ette, et enne Nexust Eestis üldse midagi toimunud on.“ Kes ei tea, siis Nexus on viimasel talvel eesti noorte hulgas popiks tõusnud neidudeansambel, viimane laul, mida raadios lastakse, on kahasse Koit Toomega.

Ille Grün-Ots
ille@epl.ee



 
Arvamus