Intervjuu Aarne H. Vahtraga
Küsimus: Miks on näitusel selline tiitel?
A.H.Vahtra: Olen nähtavasti loom, kes kõike pintsli pistab. Teen maali, graafikat, kollaazhe, skulptuuri - seda rida saaks jätkata.
Paljud minu tööd on ilmamööda laiali, mis ka ei tähenda seda, et neid piisavalt kodus ei oleks: pilte on seintel, ateljees, R. Schihalejevi nimelises maalihoidlas, keldris, isegi aastaringselt aias.
Eelmise aasta lõpul tekkis vajadus olemasolevat kuidagi korrastada ning selle töö käigus tulin ideele - tuleks korraldada sari näitusi, mis iga kord mingi erineva lipu all. Kui taevaline aega ja jõudu annab, siis on tulemas Värvi Kiituseks, Vormi Kiituseks, Kollaazhi Kiituseks jne. Nii piiritletud näitusi on huvitav komplekteerida: saad ülevaate piltidest, mida pole ostetud, mis ridamööda mõttes liigud. Käesolevat näitust kokku pannes sain tunnistada: lausa ärilist kalduvust minus ei ole, pigem soov mingit tunnet ehk ideed vaatajaga jagada.
K: Nimetasid oma kummalise nimega maalihoidlat?
AHV: Kummalist pole siin midagi. Kui õpetaja Torontos viibis, kui ta perekond Eestisse tagasi sôitis, siis tuli ta mulle appi (remontisin parasjagu meie kodu). Rein tuli vabadel tundidel ja tegi tööd. Muuhulgas kujundas ja värvis ta ateljees seinakapi, mis nüüd vaskplaadil tema nime kannab. Tuleb tunnistada, et kirikuõpetajatega on mul vedanud: elu viis mind kokku tänaste peapiiskoppide Kiiviti ja Petersooga, Gustav Piir on mu ristinud, leeritanud ja laulatanud, Andres Taul Peetri kiriku tornijalamile skulptuuri tellinud, me maja eesrõdu kannab vaskplaadil Arho Tuhkru nime - koos selle rõdu rajasime.
K: Miks alustasid joone kiitmisest?
AHV: Olen aastaid harrastanud loomingut, mis rõhutatult rajatud joonele. Veel Eestis elades tegin karikatuuri, mis avaldamist leidis (ca 150), kus joone varjus oli ühiskonnakriitika (kojamehenalju teinud pole). Jõudsin karikatuuriga nelja näituseni: Pärnus, Tallinnas ning Torunis ja Varssavis. Viimased kaks korraldati töödest, mis olid NL-st välja viidud illegaalselt ning nende korraldamise eest olen tänulik sõpradele SOLIDAARSUSe liikumisest.
Ajapikku hakkasid töölauale tekkima pildid, millel enam karikatuuriga otsesidet polnud: need olid rohkem filosoofilised, ka mingite lugude vestmised. Literatuursust peeti eelmisel sajandil kujutavas kunstis patuks, täna see päris nii ei ole. Huvitav, äkki olin näpuga aja pulsil ehk veidi ajast ees. Loodetavasti mõistad, et teen nalja.
Seda rada jätkasin 1982. aasta sügisest Pariisis ja esimesed esinemised sealsetel näitustel olid selles laadis. Pariisis läksin uuesti õlimaali juurde (olin seda Eestis harrastanud, enam-vähem harrastaja-asjaarmastaja tasemel). Kahjuks pole Pariisi-perioodi õlimaale Kanadasse jôudnud: need on Euroopat mööda laiali. Ehk teevad kellelegi rõõmu?
Mõned Pariisi akrüülmaalid on näitusel (ja mõned laos oma aega ootamas).
Nojah, paar aastat tagasi ütles maestro Abel Lee: "Aarne, sa peaksid oma joonistuste laadi jätkama."
Eks ma siis jätkasin ja korraldasin kaks näitust "Müüdid ja Legendid" ja nüüd siis " Joone Kiituseks". Aga mis me sellest ikka räägime, teoseid-pilte peab inimene nägema.
K: Ja kus neid näeb?
AHV: Torontos on uhke galeriiga raamatukogu Northern District Library (40 Orchard View Blvd.), see asub Eglinton & Yonge vahetus lähedudes. Raamatukogu, seega ka galerii, on lahti seitse päeva nädalas:
- esmaspäevast reedeni 10.00 - 20.30
- laupäeval - 9.00 - 17.00
- pühapäeval - 13.30 - 17.00.
Näitus on avatud 3. veebruarist kuni 28. veebruarini 2003.a.
Kunstnik ootab muidugi külalisi ja on vajadusel ise kohal viibimas, selleks tarvitseb vaid helistada 416-488-3637. Elan mõne minuti tee kaugusel.
K: Tahaksin veel...
AHV: Tahaksin ka, aga ehk on seda targem teha näituse aegu ehk järel? Muide, raamatukogus on huvitav valik eesti kirjandust. Ju "süüdlaseks" proua Soots, kes siin ametis. Tema töö vääriks EV poolset vääristamist, aga nojah...
K: Ju seegi õige. Suur tänu.
AHV: Samad sõnad.
Nädala portree: Näitus Joone Kiituseks
Kultuur
TRENDING
