Pärja Svarpstina on eestlannast pedagoog, kes on lõpetanud Riia Herzeni-nim. Pedagoogika Ülikooli. Töötades Valgas lasteaia juhatajana, abiellus ta läti meremehega, misjärel asuti elama Riiga. Abielust sündinud poeg Aivar ja tütar Ines on nüüd juba täiskasvanud, ise abielus ning kõnnivad omi radu. Kuulates pr. Svarpstinat kõnelemas oma töödest ja tegemistest, imetlesin selle näiliselt hapra, aga sisemiselt ilmselt tugeva, söaka ja energilise daami „veojõudu“. Ta on südamega eestlust hoidmas ja kaitsmas nii sõbralikus naaberriigis nagu seda on Läti, aga sellegipoolest ju võõrsil.
Pärja Svarpstinal on mitmeid ülesandeid: lisaks ülalmainitule kuulub ta Läti presidendi konsultatiivkomisjoni ning LESi esindajana Euroopa konventi.
LESi tegevusest: mured ja rõõmud käivad käsikäes
Ajaloost on teada, et eestlased on üks vanemaid vähemusrahvusi Lätis. Tänavu tähistab LES oma asutamise 95. ja taasloomise 15. aastapäeva, olles kujunenud paljude eestlaste mõtteid, taotlusi ja ideid ühendavaks kultuurikeskuseks.
Pr. Svarpstina on Läti Eesti Seltsi (LES) juhatanud viimased 10 murrangulist aastat. Seltsi kuulub 300 liiget, Riias elab praegu ca 3000 eestlast, kuid neid on ka Ventspilsis, Liepajas jt. Läti linnades.
Seltsi suurimaks saavutuseks tuleb vaieldamatult pidada Riia Eesti Maja tagasisaamist 1997. aastal — seda pärast arvutut riigiasutuste ja kohtute uste kulutamist. Tõhusat kaasabi osutas seejuures tollane Eesti president Lennart Meri, kellele pr. Svarpstina on siiani tänulik. „Rõõm Eesti Maja tagasisaamise üle oli suur, kuid üürike,“ räägib külaline, sest tagastatud 6 korruselise, väliselt nii imposantse hoone seisukord oli tegelikult ülimalt armetu: küttesüsteem külmunud ja torud lõhkenud, elektrisüsteem vajas väljavahetamist, rääkimata muust. LESile kui ühiskondlikule organisatsioonile aga laenu ei antud.
Pr. Svarpstina jutust selgub, et suur osa ruumidest on välja üüritud. Arukas samm, mille tulemusena laekub pidevalt üüriraha, kuid ka üürnikud ise on üles näidanud heaperemehelikku suhtumist ja oma kasutuses olevad ruumid korrastanud ning jätkanud pidevalt nende hooldamist. Kulud on mõistagi suured, sest maja remonditööd jätkuvad pidevalt. Praegu vajatakse hoone lõplikuks renoveerimiseks miljon latti ehk ca 2,5 miljonit CAD-i.
Riia Eesti Maja kui eestluse kants
Enamus Riia eestlaste üritusi toimub Eesti Majas LESi organiseerimisel ja eestvedamisel.
Pr. Svarpstina näeb tulevikus Eesti Maja kui eestluse kantsi Lätis — kaasaegset eesti kultuuri-, majandus- ja hariduskeskust ajakohase sisseseadega bürooruumide, väikese võõrastemaja ja hubase kohvikuga. Paraku on need vaid unistused. Oma imestuseks kuulsin aga, et Riia Eesti Majas töötab iga päev (!) eesti kool, mille kasutusse on antud 1000 ruutmeetrit põrandapinda ja mis tahab oma tiibu veelgi sirutada ja uusi klassiruume juurde saada. Plaanis on nimelt Skandinaavia gümnaasiumi loomine. Praegu on Riia Eesti Kool 9-klassiline põhikool, kus õpib 132 erineva eesti keele oskusega last.
Aga Eesti Majas tegutseb ka ammuste traditsioonidega koor „Leelo“, noorteklubi (kuidas nad selle loomisega küll hakkama on saanud!?), tõlkebüroo, keelekursused ja raamatukogu. Suuremad kultuuriüritused toimuvad paar korda kuus, kuhu kutsutakse esinema nimekaid kultuuri- ja poliitikategelasi Eestist.Tähistatakse Eesti riigipühasid. Ilusaks ja soojendavaks sündmuseks on advendi ja jõulude tähistamine ühise piduliku õhtusöögiga, räägib seltsi esinaine.
Pidades kalliks emakeelt ja Kristjan Jaak Petersoni mälestust
Igal aastal on LESi üheks tippsündmuseks Riias elanud ja noorelt surnud Eesti kirjamehe Kristjan (Kristian) Jaak Petersoni meenutamine tema sünniaastapäeval, 14. märtsil emakeelepäevaga. Sel puhul minnakse Jakobi kalmistule, kus suurmehe põrm puhkab. Traditsiooniliselt laulab seal Eesti Kooli koor, on päevakohaseid sõnavõtte. Võõral maal ja muukeelses keskkonnas pole ju kerge jääda selleks, kes me oleme. Nii tuleb kalli emakeele hoidmisele erilist tähelepanu pöörata. Riia eestlaste algatusel hoo sisse saanud emakeelepäeva tähistatakse 14. märtsil nüüd ka Eestis riigipühana ja lippude heiskamisega.
Praegu on Pärja Svarpstinal ja LESil töörohked ajad: valmistutakse ESTO 2004-ks, mis tõotab kujuneda ülemaailmseks ürituseks sõna parimas mõttes ja tuua kokku ida- ja lääne-eestlasi Rootsist, Soomest Valgevenest, Inglismaalt, Saksamaalt, Portugalist, Kanadast, USAst, Ukrainast, Peterburist ja isegi kaugest ja külmast Arhangelskist, kus tegutseb Eesti Selts. Küllap tuleb eestlasi Riiga veel mujaltki.
Vestlusest pr. Svarpstinaga jäi mulje, et ESTO ettevalmistused on kindlates kätes, organiseerimine metoodiline ja kavagi paigas.
Kuna me kavatseme ESTO esialgse kava peatselt avaldada, piirdume siinkohal vaid mõne tippsündmuse esiletõstmisega. Pidulikuks ja erakordseks tõotab kujuneda ESTO 2004 tule süütamine Cesises Võnnu lahingu paigas, kust see tuuakse avatseremooniale Riia Kipsala hiigelhalli. Sellele suursündmusele oodatakse nii Läti kui Eesti presidente. Lisaks tavapärastele ESTO-üritustele toimuvad Riia linna tänavail kontserdid; valitakse Miss ja Mister ESTO; korraldatakse laulu-, tantsu- ja spordipäev Jurmala rannas; Peterburi eestlased on lubanud õpetada eesti käsitööd, tutvustatakse rahvariideid jne. ESTO lõpp juhatab väliseestlased sujuvalt Tallinnas 3. ja 4. juulil toimuvale Üldlaulu- ja tantsupeole.
Lõpetuseks jääb üle soovida Pärja Svarpstinale ja tema juhtimisel tegutsevale LESile palju jõudu nende tänuväärses töös, sest pole ilusamat ja õilsamat ülesannet kui üle maailma hajali elavate eestlaste kokkuköitmine meie rahvuse ja identiteedi säilitamise nimel.