Mõni päev tagasi on president Arnold Rüütli abikaasal Ingrid Rüütlil 69. sünnipäev olnud. Mida tähistati Jaapanis, selgub hiljem. Lihtsalt ametikohustused viisid presidendipaari täpselt selleks ajaks Tõusva Päikese Maale.
Lossis on vaikne ja rahulik. Ilus ka. Ees ootab kaetud laud: teekann, koogikesed. Ingrid Rüütel on hoolimata hommikust ja hoolimata kõiki, ka presidendiprouat, kimbutavast viirusest reibas ning näeb üllatavalt hea välja.
„Kallake teed, see on selline tervislik,“ soovitab Ingrid Rüütel. „Ja võtke kooki.“
Heategevus, aga mitte ainult
Jõulud on veel kaugel, võiks arvata. Ja nagu ei ole ka. „Tegelikult on nii, et juba hakkab pihta. Üritused, kus osalema peab. Peale selle veel need, kus ise väga osaleda tahad,“ tunnistab Ingrid Rüütel. „Paljud peavad väga oluliseks, et ma kuidagi nende üritusega seotud oleks,“ lisab ta. Eriti, kui tegu on heategevusüritustega — presidendiproua nimi tõmbab ligi.
„Lõppude lõpuks ma suhtun sellisesse asja väga soosivalt. Ja väga paljud presidentide abikaasad tegelevad heategevusega. Mõni ainult sellega tegelebki,“ teab Ingrid Rüütel.
Ainult heategevusega Eesti presidendi abikaasa siiski tegelda ei saa. Tal on lisaks abikaasa staatusest tulenevatele kohustustele ka oma töö. Tartu Ülikoolist saadud eesti filoloogi haridusega Ingrid Rüütel töötab Eesti Kirjandusmuuseumis, täpsemalt etnomuusika osakonna vanemteadurina. Kes pole kursis: Ingrid Rüütlil on 1970. aastast doktorikraad, töö teemaks oli „Eesti uuema rahvalaulu kujunemine“. 1996. aastast on proua Rüütel habiliteeritud doktor humanitaarteadustes. Ta on aastaid kogunud ja uurinud eesti ning teiste soome-ugri rahvaste rahvalaulu ja -muusikat, organiseerinud rahvusvahelisi teaduskonverentse, koostanud ja toimetanud materjalide ja uurimuste kogumikke, osalenud folkloorifestivalide korralduses, juhendanud diplomi-, magistri- ja doktoritöid. Ingrid Rüütli sulest on ilmunud paarsada uurimust, ta on koostanud kogumikke ja heliplaate soome-ugri rahvaste muusikast.
Kui siia otsa lisada veel nimekiri, millistes organisatsioonides Ingrid Rüütel tegev on (Rahvusvahelise Fennougristide Komitee liige, Rahvusvahelise Rahvamuusika Nõukogu (International Council for Traditional Music) eesti rahvussektsiooni esimees, Eesti Rahvusliku Folkloorinõukogu esimees ning Rahvusvahelise Folkloorifestivalide ja Rahvakunsti organisatsiooni (CIOFF) Eesti rahvusdelegaat, Soome Kirjanduse Seltsi, Kalevalaseltsi ja Soome-Ugri Seltsi välisliige ning Soome Rahvatantsu Sõprade seltsi auliige, Heliloojate Liidu liige, Eesti Rahvuskultuuri Fondi nõukogu liige ja Hingeabi Assotsiatsiooni „Usaldus“ nõukoja liige), tekib vägisi tunne — kuskohast see aeg võetakse, et kõigega toime tulla.
„Tänapäeval käib töö ju arvutiga. Selle tagant ma just praegu tulin. Mul on siin Kadriorus oma kabinet. Kus ma teen küll ka kõike muud: valmistan ette tervitusi ja kõnesid näiteks. Ma võin siin oma tööd teha millal iganes. Ei pea miski asja pärast õhtul pimedas kuhugi linna teise otsa minema, aga õhtuti ma töötan tõesti meelsasti,“ ütleb Ingrid Rüütel.
Kui Ingrid Rüütliga novembri esimeses pooles räägime, tunnistab ta, et ei ole päris täpselt veel plaaninud, kuidas sel aastal jõuludega läheb. „Elu on nii kiire, et nii kaugele ette üldse ei mõte,“ ütleb ta.
Mõni varasem asi on küll ammu ette teada. Näiteks 1. detsember, kui Ingrid Rüütel koos president Arnold Rüütliga on Tartus, kus Soome presidendile Tarja Halosele omistatakse audoktori kraad. Sama päeva õhtul on Tallinnas ka heategevuskontsert „Jõulupäike“, mille tulud lähevad seljaajusonga ja vesipeahaigete laste liidu toetuseks. Ingrid Rüütel on palutud kontserdi patrooniks. Ning hoolimata sellest, et üritused on ühel ajal, andis proua Rüütel nõusoleku. Lihtsalt teda ennast Tallinnas kontserdil kohal pole, küll on aga kavalehel tema ilus pöördumine publiku ja esinejate poole.
Nädal peale meie kohtumist ilmub kohalikus pressis teade: tänavune jõululaupäeva pidulik jumalateenistus, kus osaleb ka presidendipaar, peetakse 24. detsembril kell viis pärastlõunal Haapsalu Toomkirikus. Ligi tunni kestva jumalateenistuse jutluse peab EELK peapiiskop Jaan Kiivit, teenib Lääne praost Tiit Salumäe.
Õhtuks Kadriorgu kuuse ümber jõuab ilmselt sellest hoolimata.
Kõige pisem lapselaps seab oma tingimused
Oma jõulutraditsioonid on presidendipaaril aga täiesti olemas. Alati on koos kogu pere, lapsed ja lapselapsed. Viimasel ajal enamasti Tallinnas Kadriorus. „Meil nüüd veel üks pisike lapselaps, viiekuune. Kes ei ole eriti transportaabel, nii et üsna kindlasti on meie jõulud sel aastal ka Tallinnas,“ arvab Ingrid Rüütel. Ja räägib jõuludest üldisemalt — rahvapärimuste ja -traditsioonide asjatundjana tema juba teab: „Jõulud on sulanud kokku uue aastaga. Vanasti jõulud oligi aastavahetus, aga kui tuli uus kalender, nihkus kõik paigast ja jagunes kahe tähtpäeva vahel. Ja kui ajaloos veel kaugemale minna, siis olid kõikidel meie piirkonna rahvastel jõulud ju pööripäev. Vana germaani tüvi „juul“ tähendabki seda päikeseringi, pööripäeva. Nii et sõna „jõulud“ on meil üks vanemaid skandinaavia laene.“
Päris kodu on Rüütlitel aga Tartus. Kuhu lastelaste koolivaheajal kindlasti sõita plaanitakse. „Eks sinna ikka aeg-ajalt saab sõita. Vahel on vaja töö pärast, nagu nüüdki, kui Soome president Tartus on,“ ütleb Ingrid Rüütel.