Nüüdseks on talu juba ülejärgmise põlvkonna esindaja kätes. Sillaotsa on uuele elule aidanud peremees Aavo Mitt (42) koos perenaise Enega (36). Nemad on kogu talu kaks ainsat töölist, jõudumööda aitavad ka lapsed. Sissetuleku annavad teraviljast saadav tulu ja kõva pealehakkamine lisatöödeks. Aavo on lisaks talutööle tegev Saue Vallavolikogus ning käib talvel linnas lund lükkamas. Ene teeb enda ja venna talule kogu raamatupidamise töö. Peres kasvatatakse ja koolitatakse kolme last.
Sillaotsa talumaadele jõudes tuleb hinge ärev soojus – sellised talud siis hoiavadki Eestimaa korras, ühtlase maalilise maastikuna. Koristatud viljapõllud laiuvad ümber Sillaotsa taluhoonestiku. Hoovi sisse viib kruusatee, mille äärde on lastele ehitatud koolibussi ootemajake. Väikesest kaldjast teest alla sõites lehvib vastu sinimustvalge lipp. Kõrvalhooned on aukartlikus kauguses elumajast, selle taga laiub õunapuuaed. Hoovis jooksevad koerad ja kassid, laudaukse vahelt piiluvad põrsad.
Peremees ise tuleb rõõmsalt väravale vastu. Perenaine valmistab samal ajal köögis hommikukohvi ning lisab lauale imemaitsva koogi. Aavo selgitab õues hoonete elulugu ja otstarvet. Vaid üks vanem vundamendita kuur on restaureerimata kujul hoovi ääres, viltu vajunud. “Lapsed ütlevad ikka, et ta ei tea, kummale poole kukkuda, muidu oleks juba ammu pikali vajunud,” naljatleb Aavo.
Sillaotsa teine elu
Esivanemate koduga Sillaotsal on Ene jaoks seotud enamus lapsepõlve mälestustest. “Lapsena toodi Ene siia, siin ta kasvas. Peale kooli lõppu kutsus vanaisa ta Sillaotsale tagasi. Abiellusime 1985. aastal ja siis tulin mina ka siia, olen pärit Türilt,” räägib Aavo.
Liiga hea kvaliteediga vili
Sillaotsa on keskendunud teraviljakasvatusele. Lisaks kaasaegsele elumajale on talul veel oma ait ja ajakohane teraviljakuivati, loomalaut ning ruumid põllumajandustehnikale. Talu kogusuurus on üle saja hektari. “Külvatud vilja oli maas 89 hektarit ja 21 hektarit andsin Kadariku talule kasutada, panevad sinna vahelduseks muud peale – kapsast ja salatit,” selgitab peremees.
Tehnikat on jõudumööda juurde soetatud. Viimasel ajal on lisaks muretsetud üks traktor ja uus kombain, millega läinud suvel palju kiiremini ja jõudsamini vili võetud sai. Aavo sõnul kavatsevad nad talu suuruse stabiilsena hoida. Kui aga laiendavad, siis ainult mehhaniseerimise arvelt. “Praegu jääb aega üle. Selle väikese kombainiga müristasin ikka õhtul üheksani välja. Peale seda tulin koju ja hakkasin vilja kuivatisse ajama. Kui töö valmis, oli kell ikka üks öösel. Nüüd oli kõik kolm-neli tundi varem valmis. Sel aastal tuleb veidi pinda juurde, järgmisel aastal läheb sellevõrra rohkem maha.”
Saak oli sel aastal aga kuuma ja vihmavaese suve tõttu umbes kolmandiku võrra väiksem. “Mina ei läinud väga riski peale, kevadel oli külm. Tuligi nii välja, et mida hilisemad külvid sel kevadel, seda ilusam vili. Kuna tänavune aasta oli kuiv, sai praktiliselt iga päev vilja võetud – 23. august oli viimane lõikus,” räägib peremees.
Sillaotsal kasvab väga kõrge kvaliteediga vili. Nii hea, et seda tuleb kehvema viljaga segada, et sellest üldse õiget jahu saaks. “Vennal tänavu taheti esimene koorem tagasi saata,” lisab Ene. Aavo kinnitab, et nisu viisid nad praktiliselt sorteerimata kujul Keilasse vastuvõttu. “Põllukultuur peab olema niipalju korras, et põllu peal kasvab ainult vili, mitte muu asi.”
Sillaotsa rahvas on eluga rahul ja usuvad talutöö tulevikku – liiduga või liiduta. “Ilmselt tasub töö ennast ära, muidu ei tegeleks sellega. Kuid lisa tuleb ka leida, ainult oma talumajapidamisega veel ära ei ela.”
Helina Tamm
hetamm@hot.ee