Toimetuses käisid 4. mail erakordsed külalised — Eesti Kaitseväe maaväe ülem kol-ltn Meelis Kiili koos abikaasa Silvaga, kes lahkelt soostusid vastama mõnedele küsimustele.
Saabusite Torontosse Québecist, kus osalesite NATO riikide maaväeülemate kohtumisel. Kuidas hindate seda kokkusaamist?
M.K. Viibisime 1.—3. maini Québecis, osaledes, jah, NATO riikide maaväeülemate nõupidamisel, mida korraldatakse kord aastas. Seal olid esindatud kõik riigid, väljaarvatud Island, kus pole maaväge. Kuid Islandi positsioon on NATO-s asendamatu ja unikaalne tema strateegilise asukoha tõttu. Québeci kohtumine oli väga kasulik: seal käsitleti NATO riikide maavägede üldisi arenguplaane, kuid teisalt õppisime üksteist tundma ning oli võimalus isiklikult kohtuda ja vestelda partnerriikide kolleegidega. Québec on ilus linn ja vastuvõtt oli suurepärane. Tore on ka see, et sellistele kohtumistele kutsutakse koos abikaasadega.
S.K. mulle tundus, nagu oleksime sattunud Euroopast Euroopasse — niivõrd meenutab see linn Euroopa omi. Eriti huvitav oli kuulda ka Québeci ajaloost.
Kas Eesti vajab praegu kutselist sõjaväge?
M.K.Eesti Kaitseväel on tänapäeval suurepärane ja hästi toimiv mudel: on nii ajateenijad kui kutselised sõjaväelased. Selline süsteem on end siiani õigustanud, ei näe mingit põhjust, miks seda peaks muutma. Muidugi saab asju alati kohendada ja parandada. Kui keegi arvab teisiti, on see tema idee.
Kuidas iseloomustate tänast Eesti sõdurit?
M.K. Jälgides ja võrreldes neid üldisel taustal võib öelda, et meie sõdurid on sama tublid kui teiste riikide omad, ja isegi paremad. Elukutselised sõjaväelased on reeglina läbinud eelnevalt kaitseväe teenistuse, kus nad on saanud hea ettevalmistuse.
Kuidas on lugu praegu noorsõdurite füüsilise ettevalmistusega?
M.K. See võiks olla märgatavalt parem. Põhjusi on siin kaks: koolides ei pöörata küllalt tähelepanu noorte kehalisele kasvatusele. Teiseks — noored istuvad meelsamini arvuti taga kui viibivad jõusaalis või spordiväljakul. Kuid see pole üksnes Eesti probleem. Kummaline paradoks on Soomes: kui varem olid sealsed maapoistest noorsõdurid füüsiliselt tugevamad kui linnanoorukid, siis nüüd on olukord vastupidine: maatöö pole enam füüsiliselt raske, palju on igasugust tehnikat ja uut tehnoloogiat, linlased veedavad seevastu rohkem aega jõusaalides ja on füüsiliselt paremas vormis.
Kuidas hindate isamaalise kasvatuse olukorda Eestis? Kas eesti sõdur oma praeguse ettevalmistusega on valmis vaenlasele vastu astuma?
M.K. See on üsna heal tasemel, aga võiks olla parem. Kaitseväe ohvitserid on siin püüdnud omalt poolt abiks olla loengute pidamisega koolides, aga et nende põhiülesanne on ikkagi riigikaitse, siis peaksid sellega tegelema ka teised asjaomased institutsioonid.
Eesti sõdur on täiesti — nii füüsiliselt kui psühholoogiliselt — valmis vaenlasele vajaduse korral vastu astuma.
S.K. Skautlus ja naiskodukaitse muutuvad noorte seas järjest populaarsemaks — see on hea märk patriotismihuvist.
Rääkige, palun, oma perekonnast.
S.K. Oleme koos olnud 25 aastat, abielust on sündinud kaks last: Annika (19) ja Astrid (4). Annika on lõpetamas keskkooli ja plaanib edasi õppida ülikoolis. Ta on kunstihuvidega.
M.K.Peame väga tähtsaks perekondlikke väärtusi. Kuna mu abikaasa jälgib oma ameti tõttu rahade sihtotsarbelist kasutamist, võin muretult ka perekonna finantsasjad tema hooleks jätta.
Kus Te töötate, Silva?
S.K. Töötan Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) Sihtasutuses, kus jälgin eraldatavate rahade sihtotstarbelist kasutamist. (KIK on keskkonnakasutusest riigieelarvesse laekunud raha kasutamise eesmärgil moodustatud sihtasutus — Toim.)
Kuidas iseloomustaksite tänast Eestit? Kas tahaksite äkki elada hoopis välismaal?
S.K.Eesti areneb ja paraneb, vene aega küll mingil juhul tagasi ei igatse. Sellele ei taha mõeldagi. Loodame ja soovime, et meie riigis läheksid asjad ikka õiges suunas, muidugi on palju tööd veel ees.
Oleme ka välismaal elanud. Viibisime kolm aastat Londonis — suur linn ja ilus maa, aga tunneme kindlalt, et meie koht on Eestis.
M.K. See, et oleme nüüd NATO ja Euroopa Liidu liikmed, on suur saavutus, aga peame ise ka head tahet üles näitama ja edasi töötama.
Millised tööülesanded ootavad ees, kui Eestisse lähete?
M.K. 8. mail algab õppus Kevadtorm 2006, mis on aasta suurim siseriiklik kaitsejõudude õppus ja mille käigus harjutavad koostegutsemist erinevad staabid ja üksused. Õppuse põhieesmärgiks on jalaväebrigaadi koosseisu kuuluva pataljoni kokkuharjutamine. Seekordne õppus kujutab endast kvalitatiivset hüpet, kuna kaasa teeb ka õhuvägi iseseisva komponendina.
(Kevadtorm 2006 üldjuhiks on maaväe ülem kol-ltn Meelis Kiili. Rõõm lisada, et ka kaks Toronto eestlast — lipnikud Peeter Leppik ja Markus Alliksaar osalevad Kevadtormi õppusel — Toim.)
Kol-ltn Meelis Kiili õppis Kiviõli Keskkooli lõpetamise järel Tallinna 19. Tehnikakoolis ja seejärel Eesti Põllumajandusakadeemias, mille lõpetas 1991 elektriinseneri erialal. Ta on omandanud sõjaväelise hariduse erinevatel ohvitseride kursustel, Briti Kuningliku Merejalaväe poolt korraldatud väljaõppel ning lõpetanud vanemstaabiohvitseri kursused Balti Kaitsekolledzhis. Kol-ltn Kiili on teeninud Kaitseliidu Lääne-Viru staabiülemana, BALTBAT'is, on osalenud rahuvalvemissioonil Liibanonis ning teeninud kolm aastat NATO regionaalses staabis Suurbritannias. 2003. a. asus ta teenima Maaväe Staapi.
16. juunil 2004 määrati ta Ameerika Ühendriikidesse õpingutele lähetatud kol-ltn Peeter Hoppe asemel maaväe ülema kohusetäitjaks ja 2005. a. maaväe ülemaks.
Kol-ltn Kiili on pälvinud mitmeid tunnustusi ja teenetemärke; tema hobideks on sõjaajaloo kirjanduse lugemine ja metsas matkamine.
Küsis Elle Puusaag
Nädala portree — Silva ja Meelis Kiili: Meie koht on Eestis
Eestlased Kanadas | 12 May 2006 | EWR
Eestlased Kanadas
TRENDING
