Aeg-ajalt oli Eesti Elu eelkäijate — Vaba Eestlase ja Meie Elu veergudel juttu ühest kõige andekamast ja edukamast noorest eestlasest — Steve Jurvetsonist (36). Meie oleme selles osas jäänud võlglaseks — viga, mida siinkohal püüame parandada. Eriti seetõttu, et Steve'i isa Tonu Jurvetson nimetas meile läkitatud kirjas oma poega üpris mõtlemapanevalt — „eestlastele tundmatuks eestlaseks“.

Steve kuulub Fortune Magazine'i poolt valitud maailma 10 edukama ja parema direktori hulka. Lisaks paigutas sama ajakiri k.a. septembris ta seitsmendale kohale 40 kõige enam sel sajandil maailma mõjutanud alla 40-aastase isiku nimistus. Tegemist on noorte inimestega, kes on saavutanud küllalt kiiresti nii võimu, mõju kui raha ning jõudnud tippu.

Steve Jurvetsoni edulugu

Steve Jurvetsoni võib pidada oma ajastu parimaks näiteks peadpööritavat edu saavutanud noorest mehest ja Ameerika unistuse teostatavusest. Ta on sündinud 1967.a. Arizonas, lõpetas rekordilise 2,5 aastaga Stanfordi Ülikooli parimate tulemustega oma kursusel ning pälvis Henry Fordy stipendiumi; samas omandas ta ka MBA kraadi Arjay Millery stipendiaadina. 28-aastasena sai temast kõrge rahvusvahelise mainega, Californias Redwood City's tegutseva firma Draper Fisher (DFJ) nimepartner. Praegu on Jurvetson DFJ tegevdirektor. Firma kapitali hinnatakse 2 miljardile dollarile; investeeringuid on tehtud enam kui 200-le firmale kõikjal üle maailma.

Steve Jurvetson on paljude organisatsioonide ja ettevõtete nõukogu liige või konsultant.

Teda nimetatakse mitmel pool Silicon Valley legendiks. Just siis, kui ta oli liitunud DFJ-ga, pöördus tema poole india immigrant Sabeer Bhatia uut tüüpi e maili teenuse ideega. 21 riskikapitalisti olid Bhatia ettepaneku tagasi lükanud, kuid mitte Jurvetson. Nii investeeriski DFJ $300,000 Bhatia firmasse. Sealt arenes välja tänapäeval nii hästi tuntud Hotmaili teenus, mille 1997.a. ostis ära Microsoft $400 miljoniga.

Kuid Hotmail oli vaid üks esimesi esimesi Steve'i õnnestunud investeeringuid. Veelgi suuremat edu tõid talle näiteks järgmised: Tradex ostis Ariba $6 miljardi ja Cyras Ciena $2 miljardi eest. Tradex ja Ciena olid Steve'i poolt valitud ja toetatud investeeringud.

DFJ-sse, mis on kolme võrdse partneri eraomand, on paigutanud oma raha sellised kõrge mainega ülikoolid nagu Stanford, MIT, Harvard, Yale jt., aga ka suurfirmad IBM, Intel, Microsoft, Hewlet Packard, Motorola jt., samuti ka USA riigi- ja kompanipensionifondid ja mitmed kuulsad eraisikud. Ta investeeris julgelt ka sellistesse eduprojektidesse nagu Interwoven ja Kana Communications (NASDAQ: KANA); tema initsiatiivil investeeris DFJ veel Hewlett-Packard'isse jt. Tehnilised kogemused on Steve'il võimaldanud tulemuslikult tegelda programmeerimise ja kommunikatsiooniga; samuti turustamise, äristrateegiate kujundamise, müügiga ja materjalide teadusliku uurimistööga. Tema kohta on ilmunud hulgaliselt artikleid. Ta on andnud arvukalt intervjuusid ja kirjutanud kaalukaid arvamusartikleid.  

USA Today's ilmunud artiklis märgib Kevin Maney, et Steve Jurvetson kõneleb „interneti kiirusel“. Jutuajamisest selgus, et paralleelselt investeeringutega „dot-com'idesse“ teeb ta nüüd panuseid märksa laiemapõhjalistesse ettevõtmistesse — teadusesse ja infrastruktuuri; ka nendesse ettevõtetesse, mis lähiajal ei paista toovat suuri kasumeid.

Jurvetsoni üks lemmikprojekte on Vivaldi Networks, mis kogub, registreerib ja salvestab ning seejärel sobitab infot ja tehnoloogiat vastavalt klientide vajadustele.

Steve'i mõjust annab hea pildi see, et ta on isiklik tuttav USA ekspresidendi Bill Clintoniga. Tema hea sõber on USA Kongressi end. spiikeri Newt Gingrich, kellega koos ta on praegu „Nanotechnology Alliance'i“ kaasesimees. Tänu nende tööle toetab Ameerika valitsus sel aastal nanotehnoloogia alaseid uurimusi $710 miljoni dollariga.

Steve'i abikaasa Karla on hollandi päritoluga, nende peres kasvab kaks last — 4-aastane poeg Leif ja 1,5-aastane tütar Erika. Just abikaasa Karla initsiatiivil külastasid Jurvetsonid 1999.a. Eestit.

Risk otsustab kõik

Steve Jurvetsoni köidavad uued, isegi teostamatutena näivad ideed.

Riskikapitalisti pilguga vaadates võib Jürvetsoni sõnul leida võimalusi mitte seal, kus teatakse vastust igale küsimusele, vaid seal, kus innukalt ja avara pilguga püütakse leida võimalusi midagi uut õppida. Ta nimetab seda tohutusuureks julgeks maailmaks, mis ootab avastamist ja mille osa ta isegi tahaks olla.

Kui keegi sooviks kokku panna maailma kõige ideaalsema direktorite nõukogu, peaksid sellesse kuuluma mõned head teoreetikud, üks või kaks riskikapitalisti ja müügispetsialisti. Sellise unistuste meeskonna ongi suutnud koguda firmale DFJ Steve Jurvetson.

Tänases muutunud olukorras, kus suurem osa IT ettevõtetest kannatab ikka veel ikka „pohmelli“ all, on Jurvetson säilitanud optimismi tulevikuperspektiivide suhtes, teda nimetatakse riskikaptialistiks, ja selleks on ka põhjust. Ehkki riskikapitalism on mõneti õnnemänguline, ei saa keegi Jurvetsoni (ega DFJ-d) süüdistada kergekäelises investeerimises. Head investeerijad tegutsevad ju nii omandatud kogemuste põhjal kui intuitsiooni ajel.

Viimasel ajal on Steve Jurvetson eriliselt keskendunud nanotehenoloogia juurutamisega tegelevatele ettevõtetele. Nanotehnoloogia on teadus, mis tegeleb masinate ja materjalide ehitusega molekulaartasandil, kus võtmekomponente mõõdetakse nanomeetritega (1 miljardik meetrist). See uus tehnoloogia on kutsunud esile suurel hulgal imetlushüüdeid. Kes oskab endale näiteks ette kujutada detaili, mille paksus on vaid mõni aatom, kuid mis on terasest tugevam ja samas suurepärane soojuse- ja elektrijuht!?

Uudisteajakirja U.S. News & World Report veergudel avaldas Steve Jurvetson arvamust, et paljulubav nanotehnoloogia väärib senisest suuremat tähelepanu ja Ühendriikide valitsuse toetust. Ta soovitas valitsusel võtta nanotehnoloogia arendamine südameasjaks.

Nanotehnoloogia võib oma iseäralike ja fantastiliste omaduste tõttu leida ülimalt laialdast kasutust — alates peopesasuurustest arvutitest ja lõpetades pea täiesti plekikindlate riidematerjalidega.

Hoolimata skeptikute kahtlustest on Jurvetson veendunud uue tehnoloogia võidukäigus. Ta näeb siin suuri võimalusi avanevat väike-ettevõtetele.

Mõned nanotehnoloogilised tooted on juba jõudnud turule, sh. plekikindlast riidest tooted, millele pillatud vein ei jäta näiteks mingit jälge.

Jurvetsoni sõnul on see kõik vaid algus. Tulemas on märksa suuremat kaalu omavad elektroonilised uudistooted. Nii võib varsti turule oodata üliõhukesi monitore, mis on praegustest märksa odavamad ja energiasäästlikumad. Kõigesse sellesse on DFJ teinud investeeringuid.

Suurt tulevikku näib omavat uus tehnoloogia ka päikeseenergia kasutamises, milleks on vaja hoone katusele vaid laiali laotada spetsiaalne plastiklina. See hakkab oma eriomaduste tõttu deponeerima päikeseosakesi. Sellessegi on DFJ teinud investeeringuid.

Jurvetson on siiski ettevaatlik igasuguste prognoosidega, ent otsib alatasa valdkondi, kus ta saaks oma geniaalseid ja revolutsioonilisi ideid rakendada.

Septembrikuus avas ta Torontos oma esimese $100-miljonilise investerimisfondi, kuhu ta kutsub kaasa siinseid eestlasi. Investeeritud on ka Vancouveris firmasse D-Wave Systems Inc., mis tegeleb Kanadas ainsa kompaniina kvantarvutite arendamisega.

Viimastest uudistest niipalju, et internetihiiglane Yahoo! ostis 7. oktoobril DFJ poolt toetatud firma Overture $1.67 miljardi eest. On huvitav märkida, et Yahoo asutaja ja peadirector Jerry Yang oli Steve'i koolivend Stanfordis ja on praegu tema naaber Los Altos Hillsis.
Ameerika ajakirjanikud tsiteerivad Jurvetsoni sageli oma riskikapitalismi-teemalistes kirjutistes ja peavad hoolega silmas, kuhu ta investeerib.

Pole unustanud eestlust

Oma hiigeledule vaatamata pole Steve unustanud, et ta on eestlane. DFJ firmamärk on kujundatud sinimustavalges värvikombinatsioonis. See pealtnäha pisiasi pole aga ainus, mis teda seob Eestiga.

„Esimene põhjus, miks ma tunnen nii suurt huvi Eesti vastu tuleneb mu päritolust — maast, kus mu vanemad on pärit,“ ütles Steve ühes intervjuus Washington Post'ile.

Ajakirjas Koolielu ilmunud artiklis „Eesti koht maailmas“ ütles Eesti eksvälisminister Toomas Hendrik Ilves: „Kui eestlased on maailmas läbi löönud eeskätt inseneridena, kui enim kasutatud meiliteenuse Hotmaili leiutas eestlane Steve Jurvetson, siis mingid eelised on meil olemas, ilmselt samasugused kui soomlastel, aga eelised ikkagi.“

Nagu paljud eestlased, põgenesid Steve'i mõlemad vanemad oma perekondadega II maailmasõja lõpu eel Eestist. Nad saabusid Kanadasse, kus Steve'i isa Tonu ja ema Tiiu kohtusid ja abiellusid. Jurvetsonide perekonnapuusse kuulub Eesti Vabariigi esimene president Konstantin Päts. Tonu Jurvetson on Silvia Jurvetsoni ja Artur Jurvetsoni poeg. Silvia Jurvetson oli Johanna (neiuna Weiler) ja Voldemar Pätsu noorem tütar. Voldemar oli Konstantin Pätsu vend vend. Steve'i ema Tiiu on Aino ja Erik Mannistu tütar, kes oli omakorda Steve'i isa emapoolse vanaisa Woldemari vend.

Jurvetsoni huvi Eesti vastu väljendub eeskätt $2,5 miljonilises investeeringus Eesti Geenivaramu finantseerimiseks loodud USA firma EGeen International Inc (EGI) projektile. Eesti investorid loodavad, et see projekt võib kujuneda kauaotsitud tulevaseks Eesti Nokiaks.

Vastavad lepingud tagavad, et kui kõnealusest ettevõtmisest võrsub majanduslikku kasu, jõuab suur osa sellest Eesti rahvuslikku koguprodukti otsese panusena, seda lisaks kopsakale finantspanusele, mida investorid suurt riski võttes ja Eestisse sadu töökohti luues teevad.

Need investeeringud võimaldavad samas Eesti Geenivaramul jätkata mahukaid ettevalmistustöid projekti läbiviimiseks. Asjatundjad peavad EGI-d unikaalseimaks investeerimisvõimaluseks, mida viimase 10 aasta jooksul on Kesk- ja Ida-Euroopas nähtud. See pakub investoritele head oodatavat tootlust ja soodustab Eesti biotehnoloogia sektori ning meditsiiniliste uuringute arengut laiemalt. Küsimus taandub pigem inimeste mõttelaadi ümberkujundamisele, teisisõnu selgitustööle. Eestlane on ju umbusklik. Kuid EGI on investorite tähelepanu viinud teistelegi Eesti võimalikele ressurssidele: põlevkivi, fosforiit, liiv, dolomiit, meremuda, maa ja mets. Selles on nii praegu kui ilmselt tulevikuski oluline osa ka Steve Jurvetsonil.

Märkmed: