Askeldamine Viimsis Laidoneri mõisa servas asuva hirmvana hoone ümber ja sees käis suvi otsa. Kindlasti tuleb uus pubi või miskit sellist, olid möödasõitjad kindlad.
Ei tulnud. Tsunftijänese firmamärgi järgi tuntud Eesti üks parimaid vanamööbli restaureerijaid Mati Raal avas mõisa kunagises tõllakuuris antiikmööbli ja vanavara galerii.
Olid tõllad ja autod, nüüd vana mööbel
„Teisele korrusele veel ei saa, alles lakiti põrandat, trepi otsa pealt võib piiluda,“ vabandab Mati Raal. Esimene korrus on aga valmis. Peaaegu. „Siin olid vist ainult müürid kasutamiskõlblikud. Katus, vahelagi, aknad, põrandad — kõik sai uuesti tehtud,“ iseloomustab Mati Raal umbes 19. sajandi lõpust pärit maja seisukorda veel mõni aeg tagasi. Et aga hoone õnnestus Viimsi valla käest ära osta, otsustas mees asja tõsiselt võtta ja hoone igatpidi korda teha. Kunagise tõllakuuri (kus nõukogude sõjaväe käes olemise ajal oli garaazh ja spordisaal) täpset vanust ei oska uus omanik tegelikult täie kindlusega öeldagi. Ümberehituse käigus selgus, et maja on vähemalt kaks korda siit-sealt ümber/juurde ehitatud.
Seni Lasnamäel korteris elanud ja Laidoneri mõisa peahoones restaureerimistöökoja jaoks ruume üürinud Mati Raal oli valiku ees: kas kohe nüüd ja praegu või mitte kunagi. Mõeldud, tehtud. Korter müüdi maha, et tõllakuuri ümberehituseks raha saada. Ise koliti perega, koer Sandra kaasa arvatud, mõisa peahoone suurde saali — kusagil on ju elada vaja. Seda küll nii kauaks, kui kogu tõllakuur korda saab. Siis tuleb sinna ka peremehe enda elamine.
Seidla mõisas igal suvel vanavara ehk kila-kola laat
Vanavara hindav seltskond teab aga, et Laidoneri mõis ei ole Eestimaal ainus, millega Mati Raal seotud on. Juba mitu aastat askeldab mees Järvamaal Seidla mõisas, et seda korda teha. „Eks kaks mõisa vähe nagu üle jõu ole. Aga Seidla on katuse all, sellega ei juhtu midagi. Ja kui antiigigalerii korralikult käima saab, loodame sealt teenitud rahaga tasapisi Seidlat kõpitsema hakata,“ ütleb Raal.
Sealsamas Seidla mõisapargis peetakse igal suvel ka kila-kola laata, kuhu vanavaraga kauplejad üle Eesti kokku tulevad. Ostjaid-huvilisi koguneb enamasti aga kaugemaltki: küll Soomest, küll Lätist. Mõni väliseestlanegi on silma hakanud.
Sel aastal peetakse kila-kola laata juuli esimesel nädalavahetusel ehk kohal tuleks olla laupäeva, 3. juuli hommikul.
Galerii on Mati Raali sõnul galerii ja mitte lihtsalt
Igal mööblitükil on juures silt: millal tehtud, kes tegi ja millest tegi. „Inimesed on teadlikumaks muutunud ja nagunii küsivad,“ teab Mati Raal.
Edaspidi midagi ka isetegemiseks
Galerii nurgas, taludest pärit vanavara kõrval on väljas ka mõni kemikaalipotsik. „Vana mööbli hooldusvahendid. Katsetame ise järgi ja tahame seda sorti kraami kliendile pakkuma hakata. Suurest ehitusmarketist ei oska keegi seda õiget küsida ega üles leida,“ selgitab Mati Raal. Ja lisab, et pole võimatu, et Tsunftijänes hakkab galeriis edaspidi müüma ka kordategemata vanu asju: „Et inimene saaks oma kätega midagi ise teha. Mujal maailmas on see juba ammu kombeks. Omamoodi seltskondlik tegevus koos pisikese peoga, mis valmis saanud asja sõpradele näitamiseks korraldatakse.“ Kes tahab endale koju mõne vana mööblitüki muretseda või on soov niisama ilusaid asju imetleda, siis antiigigalerii uksed on lahti E-R kella 11-19 ja L kella 11-17. Mati Raal kinnitas aga, et kui keegi muul ajal ukse taha satub, siis telefoninumber on uksel kirjas. Helistage, peremees elab kohe sealsamas kõrval. Galerii ametlik aadress on Viimsi, Mõisa tee 1. Äraseletatult kesklinna poolt tulles Miiduranna raudteeülesõidust üle, paremale üles Viimsi vana keskuse poole ja kohe mõisapargi ning tee servas ongi õige koht.
Viimsi mõis, tuntud Laidoneri mõisa nime all
Viimsi mõisa rajas Pirita klooster 1471. aastal. Pärast kloostri hävitamist 1577. aastal kuulus mõis Rootsi kroonule, alates aastast 1629 Tallinna bürgermeister Otto Derenhtalile. Eesti Vabariigi 1919. aasta maareformiga anti Viimsi mõis kindral Johan Laidonerile autasuna teenete eest Vabadussõjas. Praegu asub mõisa peahoones Johan Laidoneri muuseum.
