Kõik, kes siinsetel eesti üritustel osalevad või on viibinud, tunnevad Veiko Parmingut — noormeest, kes on viimastel aastatel olnud vabariigi aastapäeva aktuste teadustaja, ikka aktiivne eesti kooli üritustel, laulab Toronto Eesti Meeskooris ja koolikooris, on tubli skaut jne, jne. Veiko kohta kuuleb üksnes kiidusõnu, ja need on ka igati ära teenitud. Tema isa Tönu Parming oli aastaid siinse ajalehe Meie Elu toimetaja ja tunnustatud autoriteet välis-eesti ühiskonnas.

Veiko seisab peatselt tähtsa sündmuse ees — ta astub Toronto Ülikooli, kus ta asub õppima inseneriteadust. Kuid juba enne tudengiseisusesse astumist äratas ta tähelepanu oma tulevases alma materis.

Toronto Ülikool määras talle nimelt prestiizhika auhinna „National Scholar“, millega kaasneb täis-stipendium õpinguteks selles kõrgkoolis. Kõnealuse kõrge tunnustuse pälvisid kõigest 12 noort, kes alustavad eeloleval sügisel õpinguid ülikoolis. Konkurente oli ülemaaliselt. Hinnates niihästi kandidaatide akadeemilisi saavutusi kui ka aktiivsust ühiskondlikus tegevuses, valis Toronto Ülikool nende seast 30 noort ja kutsus endale kolmeks päevaks külla. Selle aja jooksul toimusid isiklikud intervjuud ja tutvuti ülikooliga. Iga lõppfaasi pääsenud kandidaat pidi ka esitama ühe originaalse töö, mis tuli hindamisele ülikooli vastava osakonna või fakulteedi poolt. Kõiki „finaali“ pääsenuid vääristati stipendiumiga „Arbor Scholarship“ või kõrgeima tunnustusega „National Scholarship“. Veiko pälvis just viimase, kõige hinnatuma.

Allpool mõned küsimused Veikole, mille abil püüame selgusele jõuda, kuidas see eesti noormees on oma noorusele vaatamata nii palju jõudnud saavutada.

Sinu tegevust ja aktiivsust jälgides tahaks esmalt küsida, et kas Su ööpäev on ikka sama pikk nagu meil kõigil — s.o. 24 tundi? Kui jah, siis kuidas suudad sellesse mahutada nii palju?

Ei tea. Leian aega teha asju, mis mind huvitavad.

Eesti ühiskond imetleb Sinu eesti keelt ja meelt, tahet kaasa lüüa meie üritustel ja organisatsioonides. Mis sunnib Sind seda kõike tegema?

Ma ei tunne, nagu keegi sunniks mind osalema eesti ühiskonnas — see on minu valik. Arvan, et eestlus teeb mu elu rikkamaks. Ma ei saa aru, kuidas mu Kanada sõbrad võivad rahul olla rääkides ainult inglise keelt. Eestis noored õpivad koolis nelja-viit keelt. Keeletundmine teeb elu huvitavamaks ja tekitab sidemeid teiste kultuuridega.

Aga eesti keel on mulle nii tähtis, kuna ta on mu emakeel — isegi nüüd, kui suhtlen paremini inglise keeles. Tunnen, et eesti kultuur on tugevam kui kanada kultuur. Minu meelest, laulupeod ja murdmaasuusatamine pakuvad rohkem kui jääkeegel ja koprad. Kõik mu esivanemad elasid Eestis enne, kui vanavanemad pidid põgenema. Kuigi ise sündisin välismaal, tunnen ikka suurt huvi eesti keele ja kultuuri vastu.

Kuidas on vanemad, vanaema, õde ja sõbrad Sind selles osas mõjutanud, Sinu eestlust kasvatanud ja süvendanud?

Mu vanaema Aksella oli minu esimene eesti keele õpetaja. Mudilasena veetsin päevad vanaema juures, kus õppisin eesti laule ja salme. Aitas ka see, et mul olid mitmed eesti lapsehoidjad. Kodus rääkisin alati eesti keelt isa ja emaga. Kui olin kaheksa-aastane, tutvustas mu isa mind ajakirjandusega; kirjutasin mitu aastat oma ajalehte „Veiko Vestleja“. Mu ema on mulle suureks abiks olnud. Ta on alati nõus minu kirjutisi parandama ja ideid soovitama. Kui olin veidi noorem, siis tegin tihti õega tõlkevõistlusi, kus ema ütles meile ingliskeelse sõna ja me pidime tõlkima selle eesti keelde — kes enne valmis sai, oli võitja. Lõpuks, sõbrad pakuvad mulle võimaluse väljaspool kodu eesti keeles rääkida.

Mida konkreetselt on andnud Sulle eesti kool, skautlus, laulmine Toronto Eesti Meeskooris?

Arvan, et kõige tähtsam asi on olnud teiste eestlaste kohtamine. Keelt võib inimene õppida raamatust, aga eestluse tunnet saab ainult arendada sündmuste ja tegevuste kaudu nagu skaudid/gaidid ja kool. Olen nende läbi tutvunud mitmete meie ühiskonna tegelastega. Kui mu sõbrad Kanada koolis ütlevad mulle, et nad tunnevad mingit Torontos elavat eestlast, siis tavaliselt kas tunnen ise neid või olen neist kuulnud. Mu sõbrad arvavad, et see on imeasi. Aga eesti kool, skaudid, koorid ja sellised programmid hoiavad koos seda võrku, mis toob meid kokku. Kui võrk on nõrk, siis kaob kultuur.

Kumb — kas Eesti või Kanada on Sinu arvates tulevikus Sulle tähtsam? Kui see pole saladus, siis kas oled kunagi kaalunud võimalust asuda tulevikus elama Eestisse või mujale Euroopasse?

Olen mõelnud kunagi Eestis elada ja töötada, võib-olla ka õppida. Käin siin Torontos ülikoolis ja siis otsustan, mida teha. Aga kindlasti meeldiks mulle reisida Eestisse lähitulevikus; kavatsen 2007. a. suvel noortelaulupeole minna.

Ma tahaksin ka Euroopas reisida. Õpin koolis saksa keelt ja õppisin mitu aastat ka prantsuse keelt, nii et ma arvan, et saaksin hakkama, vähemalt mõnedes maades. Euroopa üldiselt huvitab mind.

Miks valisid oma erialaks just inseneriteaduse? Oled ju andekas nii mitmel alal. Kas Sul ei olnud soovi astuda isa jälgedes?

Tunnen huvi matemaatika ja füüsika vastu; lapsena meeldis mulle kangesti ehitada torne Kapla plokkidest ja liivalosse rannas. Muidugi inseneriteadus ei olnud selge valik, kuna mul on nii mitmeid huvialasid. Aga inseneri kraadiga võib palju teha — mitmed lähevad näiteks edasi õigus- või majandusteadust õppima. Inseneriteadus on nõudlik ala — arvan, et see sobib mulle.

Isa jälgedes olen natuke astunud küll. Osalen ise ajalehes — olen oma kooli ajalehe peatoimetaja. Mu isa erialaks ülikoolis oli sotsioloogia, mis on ka minu meelest huvitav ala.

Kuidas Sa ise iseloomustaksid ennast?

Ma olen mitmekülgne inimene, tunnen huvi väga mitme ala vastu. Ütleksin, et olen töökas, metoodiline ja järjekindel. Ma olen positiivne, aga realistlik.

Olen suur spordifanaatik, mulle meeldib nii ise mängida kui professionaale jälgida. Mu lemmikala on kahtlemata pesapall. Mu huvialade seas on ka maateadus, poliitika, peamurdmisülesannete lahendamine, laulmine, laagris käimine ja ajakirjandus. Koolis olen tegev ajalehes ning debatiklubis, Robotics meeskonnas ja laulukooris.

Õnnitleme Sind maineka stipendiumi määramise puhul. Milliseid tunnustusi oled veel pälvinud oma õppetöö või ühiskondliku tegevuse eest?

Eelmisel aastal anti mulle koolis 11. klassi füüsikaauhind. Olen kogu keskkooli aja Honour Roll'i kuulunud. Eelmisel aastal saavutasin üheksanda koha Ontario keskkoolide saksa keele võistlusel ja võtan osa ka sel aastal.

Mind valiti esindama Toronto keskkoole Empire Klubi koosviibimisel.

Soovime omalt poolt Sulle edu ja jõudu kõigega toimetulekuks.

Küsis Elle Puusaag

Märkmed: