Majandus kasvas 11,6 protsenti! Palgakasv küündis 16 protsendini! Nii pöörast buumi ei osanud ennustada ka kõige suuremad eurooptimistid. Suur kasv majanduses võib olla kui lõputult keev nõiakaev või siis hoopis üleajav pudrupott, kus puder peagi põhja kõrbeb ja kärsahaisu levitab, arutleb Postimees Online'i ajakirjanik Aivar Reinap.
Paljudel on näol särav naeratus, sest raha tuleb mühinal. Ainuüksi majanduskasvu ja hinnatõusude pealt võib valitsus suurendada eelarvet ligi 16 protsendi võrra. See tähendab tänavust suurt lisaeelarvet ning võimalust enne riigikogu valimisi teha paljudele hinnalisi kingitusi.
Suhteliselt igapäevaseks on muutunud uudised ettevõtete majandustulemuste paranemisest. Eesti sõltub otseselt Soomest ja Rootsist, mis samuti naudivad häid aegu, ning see peegeldub ka siia.
Rahva käes oleva rahamassi suurenemisest on aimu saanud töösturid ja kaupmehed, kes kruvivad vaikselt hinda juurde. 4,7 protsendini kerkinud tarbijahindade tõus annab sellest selgelt märku.
Majandusbuumiga käib paratamatult kaasas inflatsioon, lisaks nõuab oma osa kütuste kallinemine. Lõppeval nädalal šokeeris hiiglasliku, ligi 40-protsendilise hinnatõusuplaaniga oma kliente Eesti Gaas. Seetõttu on sama rahasummaga, mis võimaldas lahedalt ära elada eelmisel aastal, täna juba keerulisem hakkama saada.
Kellel palk tõuseb, võib rahul olla, kellel aga mitte või kes peab elama toetustest või pensionist, läheb elu raskemaks.
Valitsejad pole eriti vaevunud majanduskasvu pidurdama, nautides sellega kaasnevaid hüvesid. Ideed koguda headel aegadel raha tagavaraks või viia ellu mõni kulukas reform on ununenud ja peamiselt tegeletakse raha jaotamisega. Abirahad suurendavad omakorda nõudlust ja majanduskasvu.
Õnneks kattuvad Euroopa huvid praegu Eesti omadega ning pisikene intressitõus aitab natukenegi tempot maha võtta. Suurt abi sellest siiski ei ole, sest intressid püsivad endiselt suhteliselt madalal võrreldes näiteks USAga.
Mõni uljaspea võib ju loota, et Eesti suudaks kihutada ka pikemat aega kümneprotsendilise kasvutempoga, kuid tõenäolisem on kraavisõit ehk tagasilöögid. Kas jamad tulenevad ettevõtete suutmatusest reageerida kiiresti muutuvatele oludele või uljusest tehtud valedest investeerimisotsustest, selgub tulevikus.