Toronto eestlaste seas liigub suur hulk inimesi, kes saabusid siia 1980-ndate aastate lõpus või 1990-ndate algul. Osa neist on siinsele eesti kogukonnale kahjuks kaugeks ja võõraks jäänud ega püüagi oma rahvuskaaslastega suhelda, aga paljud on kenasti selle hulka sulandunud, leidnud sobiva nishi ja nüüd lausa asendamatud.
Mõelgem näiteks perekondadele Männama ja Veltmann, kes aitavad peolaudu katta ja peavad kohvikuid-toiduaineteärisid või ka eesti koolide õpetajatele, võimlemistreeneritele, ehitus spetsialistidele, ajakirjanikele, lasteaednikele, pangaametnikele, Ehatare töötajatele, vanurite hooldajatele, video-, filmi- ja muusikamehele Vaado Sarapuule jne, jne.
Nende hulka tuleb kindlasti arvata ka Lembit Vohnja — mees, kellest püüame allpool nädalaportreed maalida.
Lembit sündis Kehras, kasvas üles Kosel. Algkooli lõpetamise järel omandas keskerihariduse Tallinna Ehitus- ja Mehaanikatehnikumis, misjärel töötas Rapla KEK-is, Ehituskomitees ja Tallinna Taksopargis.
II maailmasõda ja saatus olid Lembitu vanemate perekonna lahutanud ja mitmed tema sugulased elamas Kanadas. Oma onu kutsel ja sponsorlusel saabus Lembit koos abikaasa Taiviga 1990.a. Vahtralehemaale, kuhu on siiani jäänud. Onu küll, aga pigem sõber ja eakaaslane, sest ta on Lembitust vaid 8 aastat vanem.
Algus polnud kerge Ka nendel eestlastel, kes saabusid Kanadasse mitte sõjapõgenikena, vaid vabatahtlikult, polnud elujärje sisseseadmine siin kerge. Algul töötasid Lembit ja Taivi maal farmis, tehes rasket füüsilist tööd. Siis juhatasid aga Lembitu ärivaist ja onu eeskuju teda edasi ja ta 1992.a. ostis oma esimese limusiini, millega hakkas esialgu töötama teistele kompaniidele.
Et edukas äri eeldab alati riski, astus Lembit järgmise sammu ja ostis 1997.a. ära firma A1 Limousine. Uue kompanii sisseseadmine polnud lihtne, kui silmas pidada, et siin linnas pakub limusiiniteenuseid üle 200 firma. Alles 5-6 pingsa tööaasta järel hakkab välja kujunema oma püsiv klientuur, tekivad kontaktid ja usaldus. Praeguseks on A1 Limousine’l juba neli autot ja kolm juhti. Lembit meenutab, et kerge see algus polnud ja pole seda praegugi. Ometi pole see töö igav, sest ükski päev ei korda teist. Eesti avansõna „julge pealehakkamine on pool võitu“ on Lembitu puhul täkke läinud.
Kirju klientuur Igaüks teab, kuivõrd väsitav ja närvesööv on Toronto liiklus. Aga klientide vastu tuleb alati olla viisakas ja tähelepanelik, olgu nende soovid nii ekstravagantsed kui tahes.
Aastate jooksul on Lembitul tulnud teenindada väga erinevaid kundesid. Nende hulgas on olnud Eesti kõrgeid poliitikuid ja tuntud muusikuid, Kanada föderaalministreid, riigiametnikke, maailmakuulsaid filmi- ja sporditähti, rock-staare jt. Tal on tulnud sõidutada Harrison Fordi, kes muide armastab Kanadasse tulla oma isiklikul lennukil ise seda juhtides, ja Tom Cruise’i, hokitäht Tie Domi’t jpt.
Seesugused kuulsused peavad muidugi erilisi turvameetmeid kasutusele võtma, et võidelda ründavate paparazzidega. Nad tellivad küll ette limusiini, aga sõidavad hoopis SUV-s. Jälgede segamiseks ootab neid ees isegi mitu autot, ja ka kõige kogenenumal paparazzil ei õnnestu alati kindlaks teha, millisesse neist jahitav kõrge külaline just istus.
Lembit on märganud, et USA kliendid on üldiselt lahkemad ja jutukamad kui kanadalased. Eriti ülbelt käituvad siinsed noored „pintsaklipslased“ (
yuppies). Aga nendegagi peab ühise keel leidma. Nüüdseks on juba välja kujunenud ka püsikliendid, kes on avastanud, kui palju lihtsamaks muudab nende elu Lembitu firma kõrgetasemeline teenindus. On neid, kes usaldavad tema hoolde oma võsukesedki, keda tuleb sõidutada kooli, muusikatundi või sporditreeningusse. Siin on juba tegemist nagu perekonna autojuhi ametiga.
Kuidas äri läheb? Lembit tunnistab, et töökoormus on väga kõikuv. Mõnikord on mõõnaajad, kus tööd polegi. Aga siis oleks jälle nelja auto asemel ühtäkki vaja 30. Seda juhul, kui lennuväljalt on vaja linna tuua mõne kõrge foorumi külalised. Rohkem tööd pakuvadki korporatsioonid ja organisatsioonid, mis palkavad vahel limusiine terveks päevaks või isegi mitmeks.
Lembitu teenistuses olevatel autojuhtidel on ka oma kunded, nad kasutavad A1 Limousine’i autosid ja maksavad siis Lembitule kui firma peaettevõtjale tasaarvestuse korras. Sel teel laiendab palgatud juht ka firma klientuuri. Vahel tellitakse limusiine ka pikemateks sõitudeks näit. Ühendriikidesse. Tal on tulnud sõita Chicagosse ja New Jerseysse. Suureks kasuks tuleb selles töös ka keelteoskus (eesti, soome, vene, saksa, inglise). Lembit meenutab üht humoorikat juhtumit, kui ta sõidutas austerlasi ega reetnud, et saab nende jutust aru. Lõpuks ütles aga hinna klientidele saksa keeles. Oh seda imestust!
Küsimusele, kas Lembit näeks võimalust teha analoogilist tööd Eestis, vastab ta, et Eestis sellelaadseid firmasid praegu pole, seal kasutatakse analoogiliseks teenuseks lihtsalt taksosid. Küll on tal unistus rajada oma limusiinifirma Floridasse, kus elu on palju rahulikum. Selleks, et seal aga isiklikult töötada, läheb vaja nn rohelist kaarti, mida tal praegu pole. Seadus lubab aga Kanada kodanikul omada Ühendriikides firmat, mida sealsed inimesed opereerivad.
Nagu igas töös, on siingi oma pahupooled ja kõik pole kaugeltki lilleline. Kasvavad bensiini-, liisingu- ja kindlustushinnad tõstavad pidevalt firma väljaminekuid.
Mitte ainult töö Lembit tunnistab, et praegune amet pole kunagi tema eluunistuseks olnud. Tehnikumipäevil, mil ta esmakordselt sooritas mootorrattajuhi eksamit, kukkus ta koguni läbi. See on üpris uskumatu, kui arvestada, et siiani pole tal ühtki autoõnnetust ette tulnud.
Aga ega elu polegi ainult töö. Lembitu suurimaks hobiks on rockmuusika, ta on mänginud mitmetes bändides nii Eesti kui siin. Lembit oli 12-aastane, kui isa ostis talle esimese kitarri ja kõik muu jäi sellest hetkest tahaplaanile. Ta mängib ka trummi ja basskitarri ja kavatseb varsti oma lugudest CD välja anda. Ta iseloomustab end ingliskeelse sõnapaariga
„frustrated artist“ ja tunnistab, et oma põhiloomuselt ta äriinimene polegi ja et raha pole tema jaoks elus mitte kõige tähtsam.
Lembitul on nõrkus ka vanemate (Elvis Presley aegsete) autode vastu ja ta mängib meeleldi tennist.
Nii töös kui hobides on Lembitu kõrval alati abikaasa Taivi, kes töötab Tartu College’is, olles alati vastutulelik kõigi vastu, kes tema poole pöörduvad. Taivi laulab Ööbiku kooris, kuuludes koori raudvarasse ja ta on ka aktiivselt tegev korp! Amicitias.
Lõpuks tänab Lembit Vohnja kõiki oma eesti kliente ja toetajaid. Kui järgmisel korral tellite endale autot, mis viiks teid lennujaama või mujale, siis ärge siis unustage, et A1 Limousine pakub teile oma mugavaid teenuseid — ikka sõbralikult, lahkelt ja eesti keeles telefonil 416-488-5450. Võrguaadress —
www.a1limousine2000.com Mõlemad esinduslikud — nii A1 Limousine’i omanik Lembit Vohnja kui pikk valge limusiin — just nii, nagu pulmapäeval peabki olema.
