Bibliograafia Klubi on korraldanud „Naer on terviseks“ nimelise sündmuse kord varemgi. Möödunud nädalalõpul toimus teine sama nime kandev pärastlõunane koosviibimine Tartu College’is. Väljapanekute hulgas oli näitus karikatuuridest, naljaraamatuist ja naljaka sisuga ilukirjanduslikest teostest — I. Talve „Juhansoni reisid“, O. Lutsu „Kevade“ ja mitmed A. Tuuliku raamatud. Nende hulgas ka Jüri Nõgese (Ü. Jürima) koostatud naljaraamatud „Naer on terviseks“ I ja II, mille illustratsioonid on loonud Mihkel Alas. Karikatuure oli mitmelt eesti kunstnikult, kelle keskel ületamatu vanameister Gori.

Klubi oli pannud välja ka uuema eesti ajakirjanduse lugemislaua. Toimus ka loterii, kus võitudeks toiduained, maiustused ja vein.

Kavaline osa avati katkega Omar Danieli CD-lt „Minu ingel“, mida esitasid Rachel Gauk ja Monika Whicher. Mõned aastad tagasi välja antud CD annab iseloomustava pildi noorema eesti helilooja loomingust.

Teadustaja Aino Müllerbeck tutvustas kõnelejat dr. Jüri Danieli, kes on sündinud Saaremaal, lõpetanud sealse gümnaasiumi 1942, oma esimese ülikoolikraadi saavutas kuldmedaliga Toronto Ülikoolis 1954.a. kehalise kasvatuse ja tervishoiu alal. Sellele järgnes bakalaureusekraad samast ülikoolist 1958.a. psühholoogias. Magistrikraadi spordifüsioloogias saavutas Illinoisi Ülikoolis, USAs. Doktorikraad järgnes 1971.a. organisatsiooniteooria ja haridus-sotsioloogia alal. Neile järgnes audoktorikraad Tartu Ülikoolist 1994.

Autasusid, auhindu, tunnustuskirju ja muid auavaldusi on kokku 22, nende hulgas kolmekordne Eesti meister vabaujumises, Kanada ülikoolide meister kergejõustikus, Toronto Ülikooli spordimedal 1953, Inglise kuninganna teenetemedal 1977 jm. Ta oli 16 aastat Toronto Ülikooli professor, on olnud mitmete elukutseliste ja ühiskondlike organisatsioonide liige. Tema sulest on ilmunud üle 30 teadusliku artikli või raamatu osa.

Sellise kvalifikatsiooniga teadlase ettekanne oli väga õpetlik, mille sissejuhatavaks motoks tema isiklik arvamus naerust: naer on väga positiivne tunne. California ülikooli uurimistöö immuunsüsteemist näitas, et Tai Chi'ga tegelemine vähendab vööohatist või herpest 50% võrra. See oli esimene uurimine, mis selgelt demonstreerib viirusspetsiifilist reaktsiooni käitusmisprogrammile — vaimu mõju kehale. Üks teadlane on soovitanud saata haigeile huumorit lillede asemel.

Kõneleja tõi näiteid Bob Hope’i naljade osast, sellele lisaks veel tuntud inimeste veendumusi. Näiteks: „Rõõmus süda teeb head nagu meditsiin, murtud süda aga kuivatab konte.“ (Anon) „Kõige akuutsemalt kannatav olevus (inimene) leiutas naermise.“ (Nietsche) „Kloun on nagu aspiriin, aga ta töötab kaks korda kiiremini.“ (Groucho Marx) „Huumor on instinkt, et valu võtta mängivalt.“ (Max Eastman)

Kõneleja ütles, et räägib põhiliselt vaimu ja keha ühendusest, pidades vaimuks kõige laiemas mõistes meelt, psüühikat, hingeelu, vaimuelu, mõtteviisi. Oleme kuulnud naeru tervislikust mõjust ja seda ise tundnud. Küsitakse, kas sellel on teaduslikku põhjendust? Viimaste aastakümnete jooksul on tehtud lugematuid uurimusi, et huumori osa teaduslikult uurida. Üks uuem teadusharu on selles eriti aktiivne — neoropsühhoimmunoloogia, millele ameerika kirjamees Norman Cousins andis olulise lisatõuke.

Tõsine selgroohaigus tekitas pidevaid valusid. Ta leidis, et koomiliste filmide vaatamine leevendas valu, 10 minutit tugevat naeru andis kaks tundi valuvaba magamist. Nüüd on rida uurimistöid dokumenteerinud, et huumor vähendab valu paljudel patsientidel. Põhjendused: huumor viib tähelepanu mujale, mis vähendab valu, teiseks hõlbustab endorfiinide (keha enese valuvaigistajate) produktsiooni.

Kõneleja tõi veel näiteid mitmetest eksperimentidest, kus vaadeldi huumori, samuti erinevate emotsioonide osa. Mõõdeti teatud stressi füsioloogilisi parameetreid ja leiti vahesid positiivsete ja negatiivsete emotsioonide mõjul.

Juba 1980.a. arvestas Franz Ingelfelder, et 85% haigustest saab parandada inimese enese organismi parandamise süsteemide abil, mis reageerivad tunnetele, mõtetele, tujudele ja üldistele eluväljavaadetele positiivselt. Tunded nagu armastus, lootus, optimism, hoolimine, rõõm, huumor jmt. soodustavad organismi tervena hoidmist ja tervenemist; samas jällegi viha, kadedus, lootusetus, üksildus, pessimism, ükskõiksus, ülimurelikkus jne. mõjuvad negatiivselt. Muretsemine tekitab stressi, stress tekitab muretsemist.

Stressi kontseptsiooni looja ütles: me ei saa stressist hoiduda, peame õppima teda nautima. Tunded on organismis keemilised reaktsioonid ja on tähtsad käskjalgadena keha ja vaimu vahel. Tunnete läbi, mida kogeme oma mõtete ja väljavaadete kaudu, anname vaimule jõu, kas haigestume või mitte.

Selle kommunikatsioonivõrgu tagajärjel saab naerust musklite lõdvestust ja organismi erutust, vere ringvoolu tõstmist, südamelöökide suurendamist ja teatud lihaste tööd. Hilisemad uurimused on näidanud stressihormoonide vähenemist naeruga. Lisaks suureneb positiivsete emotsioonidega endorfiinide hulk, mis annab häid eufoorilisi tundeid. Teaduse tulemused kinnitavad vana ütelust: rõõmus süda teeb head nagu arstirohi.

Tänapäeva stress on peaasjalikult psühholoogilise alusega. Naer annab positiivset igapäevases elus ja seega leevendab stressi põhjustavaid tegureid. Mõned arstid, õed ja psühholoogid soovitavadki naeru stressi vähendamiseks ja valu leevendamiseks, et aidata taastada ja tõsta isiku väljavaadet elule vaatamata sellele, kui karm reaalsus ka ei ole.

Kokkuvõttes on vanarahva tarkusel füsioloogilist alust: naera nii palju kui võimalik. Sisutihedale ettekandele järgnesid küsimused, peamiselt stressi vähendamise võimaluste üle, milleks võib olla kerge jalutuskäik. A. Müllerbeck tänas dr. Danieli õpetliku loengu eest.

Muusikalises osas esitasid Kaili Maimets flöödil, Riho Maimets klaveril ja dr. Talvi Maimets noodilehepöörajana kaks pala: C. P. E. Bachi „The Hamburger Sonate in G-major“ ja Henri Busseri „Les Cygnes“, näidates oma tugevat taset ja küpsust.
Kava läks edasi „Muhu muttide“ etteastega: Elna Libe ja Erika Veskimets laulsid päevasündmusist koostatud kuplee, klaveril saatis Ruth Veskimets, mis suurepäraselt sobis ürituse pealkirja alla.

Lõpuks esitas Ellen Irs lõbusa loo. Ta tõi näiteid keelelisist võrdlusist rahvaluulest ja keelepruugist. Muuhulgas tegi teatavaks, et kadakasakste ja pajuvenelaste kõrval on eesti rahvastikus koha leidnud võsajänkid (ameerikastunud eestlased). Seejärel Aino Müllerbeck tänas esinejaid, arvukat töötegijate peret, raamatute ostjaid ja kutsus järgmisele Bibliograafia
Klubi üritusele.

Eestlased Kanadas

TRENDING