Sama indikeerivad futuurid, mille kohaselt oodatakse 18. märtsil kogunevalt Föderaalresevilt intressimäärade kärbet 3% tasemele. Selle tõenäosuseks hinnatakse 92% ning 8%-lise tõenäosusega oodatakse intressimäärade langetamist 0.25% võrra.
Dollar kukkus kõigi 16 enim kaubeldud valuuta vastu, tehes ajaloolise põhja valuutakorvi kui ka euro vastu eraldi. Graafiku madalaimas punktis sai ühe euro eest $1.498.
Dollarile ei tulnud kasuks ka jätkuv nõrkus USA kinnisvarasektoris ning tarbijausalduse langus. Ühe levinuma mõõdupuu järgi kukkusid USA kinnisvarahinnad eelmise aasta neljandas kvartalis aastasel baasil 8.9%, ühtlasi on tegemist suurima langusega pärast Case-Shilleri indeksi kasutusele võtmist 20 aasta eest. Tarbijausaldusindeks aga kukkus jaanuari revideeritud 87.3 pealt veebruarikuu 75-ni, mis tähendab suurimat ühekuulist langust alates orkaan Katrinast ning kukkumist viie aasta madalaimale tasemele.
Samuti tõusis täna avaldatud tootjahinnaindeks liga kaks korda enam analüütikute oodatust, jõudes aastase kasvukiiruse järgi 26 aasta kõrgeimale tasemele. Seega on põhjust muretsemiseks piisavalt, kuna olukord viitab saabuvale stagflatsioonile – inflatsioonilisele kekskkonnale nõrga majanduse tingimuses – ehk halbadest stsenaariumitest halvimale.
Nõrk dollar tähendas ühtlasi rekordilist sulgemishinda naftale, mis lõpetas päeva $100.88 peal barreli eest. Siiski ei tehtud seekord päevasisest tippu, mis jäi eelmisesse nädalasse, kui naftabarreli hind tõusis $101.32-ni.
Lisaks kukkuvale dollarile mõjutasid nafta hinda ka jätkuvad geopoliitilised pinged Iraagi ümber, külmad ilmad USAs ja Euroopas ning OPECilt tulevad signaalid, et tootmismahte ei kavatseta järgmisel nädalal tõsta.
Seega huvitavad sündmused majanduses ja aktsiaturgudel jätkuvad ning nagu USA tuntuimad investeerimisgurud on öelnud, siis paegune keskkond on investeerimiseks äärmiselt keeruline ning lähitulevik raskesti prognoositav. Seda tasub meeles pidada ka siinsetel investoritel.