Maailmaturgudel 74-dollarilise rekordtasemeni kerkinud toornafta hind võib rahvusvahelise energiaagentuuri hinnangul mõjuda maailmamajandusele katastroofiliselt.
Hinda kergitasid nii Iraani ja lääneriikide vastasseisust tekkinud kartused naftaekspordi vähenemise üle kui ka USA teade oodatust suuremast langusest bensiinivarudes.
Alates 2002. aastast on nafta hind peaaegu kolmekordistunud ja analüütikud näevad vähe märke peatsest hinna langemisest, pigem vastupidi - ennustatakse, et kättesaamatuks ei pruugi jääda ka 1980ndail aastatel kogetud 82-dollariline kõrgtase.
Rahvusvahelise Energia Agentuuri hinnangul ajab naftahinda viimase 24 aasta rekordtasemele nii tööstusriikide enneolematult suurenenud nõudmine kui ka uute riikide nagu näiteks Hiina nafta ülisuurte tarbijate hulka astumine.
Agentuuri tegevdirektori Claude Mandili sõnul võib jätkuv tõus mõjuda maailmamajandusele katastroofiliselt.
"Olen kindel, et sellel on mõju majanduskasvule," sõnas Mandil. "Mõnikord ütlevad inimesed, et see pole tõsi, vaadake majandust - kasv jätkub. See on tõsi, aga me ei tea, milline oleks maailma majandusseis madalamate hindade puhul. Usun, et see oleks veel parem. Ja mõningate vaesemate, naftat mitte tootvate riikide jaoks on olukord katastroofiline. Samuti on olemas oht inflatsiooniks."
Ka peavad eksperdid üheks oluliseks põhjuseks hinnatõusu jätkumisele üleilma valitsevat ebakindluse õhkkond, mida toidab ennekõike Iraani tuumakriis ja selle lahendamatus.
Kardetakse, et maailma neljandaks naftatootjaks oleva Iraani panus naftaturul väheneb katastroofiliselt, kuigi Teheran on seni kinnitanud, et ei kavatse eksporti vähendada, sest on rahul nii kerkivate hindadega. Iraani presidendi Mahmoud Ahmadinejadi sõnul ei olegi must kuld veel saavutanud oma õiget hinda.
Iraaniga samas paadis ehk kõrget hinda toetamas on ka näiteks Venezuela, samas kui näiteks Saudi-Araabia ja Kuveit meelsamini suurendaksid toodangut, et hinda veidi alla lasta.
Toimetas Andres Palm ETV