Näitus, mis valmis Eesti Kunstimuuseumi ja Tartu Kunstimuuseumi koostööna, oli esmalt avatud Tallinnas Kumu kunstimuuseumis, kus kogus üle 20 000 külastaja. Nüüd on Lõuna-Eesti publikul võimalus tutvuda selle ulatusliku ülevaatega võõrsil loodud eesti kunstist. Eksponeeritakse enam kui kahtesadat tööd ning esindatud on 70 kunstnikku. Neist paljud esinevad Eestis esmakordselt. Lisaks Eesti muuseumide ja erakogude töödele on näitusele toodud arvukalt teoseid väliseesti suurimatest keskustest Rootsis, Kanadas ja USA-s. Tartu Kunstimuuseumi ruumides mõjub ülevaade intiimsemalt ning vaataja kontakt teosega on tänu hubastele näitusesaalidele vahetum.
Artikkel:
http://www.syndikaat.ee/news.p...1944. aasta hilissuvel ja sügisel võtsid paljud meie kaasmaalased uute repressioonide hirmus ette raske teekonna, kes maismaad mööda või laevaga Saksamaale, kes meritsi mujale, suur hulk väikeste kaluripaatidega Rootsi. Teise maailmasõja lõppedes oli Eestist põgenikena lahkunuid üle 70 000, nende seas suur osa haritlasi ja loomeinimesi. Kunstnikke lahkus kodumaalt üle saja, kusjuures paljud oma parimas loomeeas. Eesti kultuur lõhenes kaheks: kodumaal looduks ja paguluses sündinuks. Eesti kultuuri koldeid tekkis üle maailma ning 1950. aastate alguseks kujunes välja kolm põhilist eesti pagulaskultuuri keskust: Stockholm, Toronto ja New York.
Näitus „Eesti kunst paguluses” hõlmab aastail 1944–1991 loodut, tutvustades Eestist Teise maailmasõja ajal põgenenud või sel ajavahemikul paguluses oma loometeed alustanud kunstnike loomingut. Nii on esindatud neli põlvkonda: Eestis enne sõda tegutsenud, väljakujunenud ja tunnustatud kunstnikena pagulusse siirdunud (Karin Luts, Eerik Haamer, Ernst Jõesaar, Jaan Grünberg, Endel Kõks, Juhan Nõmmik, Herman Talvik, Eduard Rüga, Erich Pehap jt), Eestis kunstiõpinguid alustanud, kuid oma kujunemisaastail juba võõrsil elanud kunstnikud (Juhan Hennoste, Lembit Ränd, Silvia Leitu, Osvald Timmas, Abel Lee, Eugen Kask, Arno Vihalemm, Raoul Lind, Maire Männik, Olev Mikiver, Helmi Herman jt), kunstnikud, kes lahkusid Eestist lapse- või noorukieas ja said kunstihariduse juba täielikult uuel asukohamaal (Enno Hallek, Andres Kingissepp, Epp Ojamaa, Merike Patrason Martin, Hardu Keck, Enn Erisalu, Ruth Tulving, Tiit Raid, Mart Org, Kristiina Kauri, Ville Tops, Enda Bardell, Helga Roht Poznanski, Merike Lugus jt) ning paguluses sündinud kunstnikud (Jaan Aare Põldaas, Mark Kalev Kostabi, Elva Palo, Naima Rauam, Uno Hoffmann jt).
Näitus „Eesti kunst paguluses” valmis Kumu kunstimuuseumi poolt 2007. aastal algatatud ulatusliku eesti pagulaskunsti uurimisprojekti raames. Näitusega koos ilmus rikkalikult illustreeritud 544 leheküljeline eesti ja inglisekeelne kataloog, mida saab nüüd omandada ka Tartu Kunstimuuseumist.
Näituse kuraatorid on Kersti Koll (Eesti Kunstimuuseum) ning Tiiu Talvistu ja Reet Mark (Tartu Kunstimuuseum), näituse kujundaja Tiit Jürna.
Näituse ja projekti „Eesti kunst paguluses” suurtoetaja on Erika ja Osvald Timmase Mälestusfond.
Tartu Kunstimuuseumis kaasneb näitusega ka loengute sari, mis tutvustab eesti kunsti teist pool merd ja ookeani, samuti toimuvad haridusprogrammid lastele. Jälgige reklaami!
Ajakirja Kultuur ja Elu kevadnumber toob lugejate mällu tagasi erakordselt andeka ja omanäolise kunstniku Hans Tsirk´i, kes oli tuntud arst. Tema loomingut on võimalik nüüd naha ka kodusel Eesti publikul.
www.tartmus.ee; Raekoja plats 18
Avatud K-L 12-18; P 11-18.
