Olin kohal juba näituse ülespaneku juures. Olude sunnil on nii, et tööd tuuakse EKKT näitusele viimasel minutil (kui ei ole tegemist zhüriinäitusega). See tõsiasi seab küsimuse alla ekspositsiooni läbimõeldud kompositsiooni võimalikkuse. Paraku tuleb improviseerida ja tänu neile, kes seda suudavad.
Taevataat ei olnud nähtavasti millegagi rahul ja lausa näituse avamise eel kallati taevast vihma ja teps mitte vähe.
Ometi – inimesed tulid ja hulganisti! Jõudsin kohale veidi varem ning sain rahvamurrus trügimata näitusest ülevaate ja omad eelistused kirja panna. Kardan muidugi, et võin kellelegi ülekohut teha, sest ühe inimese muljed on paratamatult subjektiivsed. Aga olgu – võtan riski!
Tähelepanu köitsid:
- Toomas Heinari STRATHCONA PROVINTSIAALPARK- JUULI 2008
- Aleksandra ja Katriina Isbergi tiitlita taiesed
- Viive Jaansoni UNISTUS
- Marjut Karu-Noisiaise VANA UKS
- Valter Loodi vaikelu
- Eva Oja VANALINN
- Randel Palo LESTER
- Helve Raun-Ranniste KIHNU PAADID RANNAL
- Toomas Tamme võrratu BOLERO
- Hilda Truupere filosoofiliste sugemetega INGEL JA KALAD
- Monika Uesson-Talpak – väga huvitava koloriidiga maastik SAUGEENI JÕGI.
Avatseremoonia kulges tavapärases korrektsuses. EKKT president Mai Vomm-Järve tänas publikut ja taidureid, rõhutas EKKT potentsiaali.
EESTI LIIT KANADAS president Heli Kopti kiitis EKKT-d viljakuse ja dünaamilisuse eest. Märkis sedagi, et organisatsiooni liikmete vanus kõigub 15–100 aastani, ühendades nii erinevaid generatsioone, ja on ka globaalse haardega liikmeid Kanadast, USA-st, Rootsist ja Eestist. Tänuvärne on seegi, et EKKT on suutnud välja anda noorte edasiõppimise toetuseks 28 stipendiumi. Heli Kopti kõneles veel kunsti ja kunstniku rollist ühiskonnas ning juhi rolli olulisusest EKKT tegevuse suunamisel.
Kõneles Ontario provintsi parlamendi saadik Michael Prue, kes humoorikalt võrdles kunstnikut poliitikuga. Ta rääkis meie rollist multikultuurses Kanadas, kiitis eestlaste aktiivsust.
„Teie anne on oluline. Olete hinges multimiljonärid, olete õnnelikud inimesed,” umbes niisuguses tonaalsuses lõpetas poliitik.
Edasi haarasid juhtohjad EKKT president ja asepresident Elva Palo. „Lilletati“ ja õnnitleti maestro Abel Lee’d, kellel neil päevil tuleb 90. sünnipäev. Abelile oli kiitusekirja saatnud Kanada kindralkuberner.
Selle aastas stipendiumid said õekesed Isbergid, Darah Joseph, Heiki Naelapea-Varik.
Rohkete kiidusõnadega pärjati presidenti ja Johannes Tannerit, asepresident sai tänusõnad Timmase Kunstitare käekäigu korraldamise eest.
Kohalolijad said teada EKKT uute liikmete nimed: Laine Einberg (USA), Darah Joseph, Rauno Jõks (USA), Margus Lee, Anne Lepp, Merike Martin, Õie Raud, Heiki Naelapea-Varik.
Avamisele järgnenud saginast veidi kõrvale astunud, õnnestus paari inimesega muljeid vahetada. Heli Kopti arvas, et näituselt meeldisid enim Margus Lee, Arne Roosmani ja Marjut Karu-Noisiaise tööd. Heli tunnistas, et teda haarab rahulik ja jõuline kunst. Kodus olla tal seinal Timmas, Saarniit ja Vahtra. Kellegi portreed ta oma seinale ei sooviks – keegi nagu vaataks tema elu pealt.
EKKT on tema arvates väga vajalik organisatsioon, mis ühendab inimesi, kellel soov vaimse maailma rikkustest osa saada, neid rikkusi luua. Soovis iseendale suurt loteriivõitu, millega aitaks siis EKKT-d avaramate näituseruumide üürimisel.
Kunstiteadlane Eda Sepp tõstis taiestest esile Toomas Tamme, Monika Uesson-Talpaku, Merike Martini ja Jaan Tengi töid. Ta kiitis EKKT juht-tandemit Järve-Palo. Kiitis seda, et organisatsioon noori toetab ja laitis seda, et näitusele on lipsanud mõni töö, millel ilmsed plagiaadi tunnused. Nojah.
Publiku hulgas olid mitmed tuntud inimesed meie eesti kogukonnast, aga ka kanadalastest professorid Gerry Needham ja Jan Mcdonald abikaasaga.
Noore kunstniku Eva Oja maal Vanalinn.
Foto: A. H. Vahtra
Foto: A. H. Vahtra
EKKT asepresident Elva Palo näituse pilte üles riputamas.