Narva linna piiril asuv vene T-34 tankimonumendi eemaldamise küsimus on osutunud parajaks pähkliks linnavõimudele. Punamonument tähistab punaarmee edukat jõeületust 25–26. juulil 1944 kindral Fedjuninski juhtimisel. Monument on kohalike elanike seas populaarne, sellele viiakse lilli ja seda külastavad äsjaabiellunud noorpaarid, kes seovad toru külge värvilisi linte. Samal ajal proovitakse praeguse Ukraina sõja taustal eemaldada nii palju punamonumente kui võimalik. Vabariigi valitsus punamonumentide eemaldamiseks mingit üldist otsust teinud ei ole ja on jätnud selle kohalike omavalitsuste ja monumentide haldaja mureks.
Kui mujal Eestis punamonumentide eemaldamine erilist vastuseisu ei tekita, siis Narvas on käimas allkirjade kogumine eemaldamise vastu ja linnavalitsus ei soovi poliitiliselt kuuma kartuliga tegeleda ning veeretab vastutuse keskvalitsuse kaela.
Narva linnapea Katri Raik kinnitas intervjuus ERR-ile, et linnavõimud ei hakka nõukogude vägedele pühendatud tank-monumenti linnast teisaldama. Raik andis mõista, et enamik narvakaid oleks selle vastu ning ta viitas ka peaminister Kaja Kallasele, kes on hoiatanud ühiskonna lõhestamise eest.
"Linnavõimul ja ka linnavolikogul ei ole plaanis tanki teisaldamisega tegeleda. Meil ei ole plaanis ka nii, nagu Eesti Päevalehe (EPL) juhtkiri täna soovitab, tanki roosaks värvida, ega tanki viia Narva linnusesse," ütles Raik vastuseks EPL-i juhtkirjas avaldatud üleskutsele. Raik märkis, et kuna Narva linnus on muuseum keskaegsest linnusest, siis 20. sajandi võitlusi meenutav tank sinna ei sobi.
"Tank ei ole Eesti suurim probleem, tank ei ole Narva suurim probleem. Toasoe, elektri hind, töökohad, eestikeelne haridus [on probleemid,]" rääkis Raik Vikerraadio saates Uudis+.
Raik selgitas, et tema arusaamist mööda on tank Narva venekeelse elanikkonna jaoks osa nende identiteedist: "Osa sellest veel alles jäänud uhkusest, et ma olen siin venelane, ma esindan neid, kes Eesti fašistidest vabastasid, kes Narva üles ehitasid. Nii et ta on väike identiteedi ja uhkuse märk."
Raik ütles, et ootab riigilt, erinevatelt ministeeriumitelt ja jõuametkondadelt selget sõnumit, kuidas punamonumentidega edasi kavatsetakse toimida.
Narva linnapea Katri Raigi koalitsioonipartneri Eesti 200 juht Kristina Kallas arvab, et punatanki eemaldamine linnaruumist ei peaks olema linnavalitsuse otsustada.
„Valitsus ei ole ühtegi otsust vastu võtnud, mis punamonumente puudutab,“ sõnas Kallas. Tema arvates peaks Eesti käituma nii nagu Läti: parlament peab otsustama, mida punamonumentidega teha.
Omal algatusel tanki eemaldamist Kallas vajalikuks ei pea, vaid veeretab vastava otsuse keskvalitsusele, sest küsimus ei ole tema arvates ainult Narva tankis – punamonumente on ka mujal Eestis.
Justiitsminister Urmas Reinsalu (Isamaa) väljendas möödunud nädalal monumentide teisaldamise kohta kindlat veendumust: „Aasta lõpuks peab plats punamonumentidest puhas olema.“ Ta lisas, et kui juba keelati vaenusümbolite kasutamine, siis ei saa olla nii, et Z-täht on keelatud, aga viisnurkadega tank lubatud.
Narva linna elanikud on algatanud petitsiooni, et Narva tank jääks oma kohale. „Rahvahääletuse eesmärk on Narva elanike seas välja selgitada, kas nad pooldavad nõukogude mälestusmärkide mujale viimist või leiavad, et mälestusmärgid peaksid jääma oma ajalooliselt väljakujunenud kohale,“ seisab algatuses. Petitsioon kogus 2525 allkirja.
Allikad: ERR, DELFI
