Jaak Madison
NATO koos iseseisva Eesti kaitsevõimega on põhiline Eesti kaitsevõime ja julgeoleku alustala. Kuid samal ajal on täiesti vastutustundetu, rumal ja ohtlik mõelda paljude poliitikute poolt, et isegi ei tohi töötada ohtude minimaliseerimise nimel ning justkui silmaklappides loodetakse ainult, et ehk kõik toimib ning midagi ei lähe viltu.

Kuid kaitsevõime kohalt on kohustuslik töötada välja kõik variandid erinevateks stsenaariumiteks ja ei saa olla dogmat, et me mingil teemal isegi ei tohi mõelda, kuna mõned ei suuda lihtsalt teemast arugi saada. Eesti kaitsevõime üks põhilisi garantiisid on olnud lähedased suhted Ameerika Ühendriikidega, kes ongi tegelik põhiline jõud NATO-s. Seega Eesti peab kaitsevõime tagamiseks alustuseks suurendama iseseisvat kaitsevõimet ja koostööd naaberriikidega, et oleks üldse kuhugi võimalik tulla NATO artikkel 5 alusel.

Täiendatud:

Lugesin just, et Venemaa välisministeeriumi pressiesindaja Maria Zahharova on kommenteerinud eile-täna, et "Eesti avaldused Tartu rahulepingu ja territoriaalalade nõude osas ei edenda suhteid". Umbes midagi sellist või siis ei paranda suhteid.

Kui naaberriik arvab, et suhete parandamine tähendab nende lauale pandud tingimustega tingimusteta nõustumist, siis ta muidugi eksib. Küll aga võib heatahtlik naaber Eesti meelde tuletada, et ega meil polegi ju mitte midagi nõuda territoriaalselt. Kuna meie maa-alad on ebaseaduslikult ja rikkudes rahvusvahelist õigust üritatud liita teise riigi koosseisu, siis on ikka järelikult naaberriigil meile territoriaalseid nõudmisi ning sellega Eesti ei tohi nõustuda.

Mis puudutab aga piirilepingut, mis Eesti süü tõttu olevat ratifitseerimisel takerduma jäänud, siis ega meil seda lepingut vaja pole. Kui me usuksime, et ainult paberid allkirjadega tagavad Eesti julgeolekut ja hoiavad Venemaad oma piirides (mida nad praegu ei tee), siis poleks meil ammu enam oma riiki.

Märkmed: